Riigikogus läbis täna esimese lugemise järgmise aasta riigieelarve. Reformierakonna fraktsioon rõhutas eelarve arutelul, et järgmistel aastatel peab majandama ettevaatlikult, tegutsema väga kaalutletult ja pikalt ettevaatavalt.
„Riik ei saa ettevõtjate eest otsuseid teha, aga riik ise peab olema eeskujuks,” ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus. „Järgmise aasta eelarve vastab nendele põhimõtetele üsna hästi.”
Maksu vähendamise ja maksuvaba määra tõstmise tulemusel jätab riik järgmisel aastal inimestelt ära võtmata ligi 1,2 miljardit krooni. Riigi võlakoormust vähendatakse järgmisel aastal 2,3%ni SKPst, mis tähendab, et Eesti on kõige väiksema avaliku sektori võlakoormusega riik ELis. Eelarvesummade tõuse vaadates tuleb selgelt välja, et kõige tähtsamateks on just tulevikku jaoks olulised valdkonnad – perepoliitika, haridus-teadus, infrastruktuur.
Pentuse sõnul on kahjuks mitmed poliitikud oma esinemistega nii tööandjaid kui töövõtjaid kuumaks kütnud palgatõusu jutuga. „Kahjuks on õige mitmel korral opereeritud valede numbritega ja püütud kas teadlikult või alateadlikult tekitada muljet, justkui tõuseksid järgmisel aastal lisaks õpetajatele, päästetöötajatele, politseinikele, kultuuritöötajatele, kiirabitöötajatele palgad ligi viiendiku võrra ka kõigil ametnikel. See on vale.”
Reformierakonna fraktsiooni kinnitusel jääb järgmisel aastal näiteks justiits-, kultuuri-, keskkonna- ja sotsiaalministeeriumi aparaatides palgatõus vahemikku 5-10%. „Aga üle tuleb vaadata ka kõik teised ministeeriumid,” kinnitas Pentus.
Reformierakonna fraktsiooni esimees ütles, et 2008. aasta eelarve arutelu on tekitanud ühe väga tänuväärse nähtuse. „Ootamatult on neid, kes majandusest rääkida tahavad, rohkem kui kunagi varem. Hea oleks, kui rääkimine ei kujuneks võidujooksuks selle üle, kes kõige suuremat krahhi ennustada suudab, vaid võidujooksuks selle üle, kes suudab kõige parema lahenduse pakkuda, et see krahh meie õuele kunagi ei jõuaks.”
„Riske tuleb näha ja neid tuleb tunnistada. Riskidega tuleb arvestada. Aga nendest rääkimine ainuüksi ei aita. Lahendusi on vaja,” lisas Pentus. „Kuidas meie majanduskeskkonda veel ettevõtlussõbralikumaks muuta, kuidas rohkem innovaatilisust soodustada, kuidas tööturu paindlikkust suurendada – meie oleme aruteludeks ja debattideks valmis.”