Reformierakonna Riigikogu fraktsioon andis parlamendi menetlusse eelnõu, millega antakse valitsusele ülesandeks viia Eesti haridussüsteem ühtseks ja eestikeelseks.
Üleminek ühtsele Eesti koolile algaks lasteaiast ehk alusharidusest, kus üleminek peab olema läbi viidud 2024. aastaks. See loob eelduse üleminekuks ühtsele üldharidusele aastaks 2030.
Eelnõu järgi võimaldab riik koostöös kohaliku omavalitsusega teise emakeelega noortele õppida ühtses eestikeelses koolis tundma oma emakeelt ja kultuuri.
“Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 30 aastat ja ühtsele eestikeelsele koolile üleminek on kogu aeg olnud prioriteet. Juba 1993. aasta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus seadis eesmärgiks, et aastaks 2000 on Eestis ühtne ja eestikeelne gümnaasiumiharidus, mida tänaseni aga ei ole. Endiselt on siin puudu Riigikogu poliitiline otsus,” märkis eelnõu üle andnud Riigikogu liige Signe Kivi. “Ühtne ja eestikeelne haridus tagaks olenemata noorte emakeelest neile konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu ja võimalused haridus- ja tööturul nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.”
Kivi sõnul on erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näidanud, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus võõrkeel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. “Seetõttu teeme ettepaneku viia alusharidus 2024. aastaks esimese sammuna üle ühtsele eestikeelsele õppele, selgitas Kivi.
Signe Kivi märgib, et muutusi hariduskorralduses on vaja. PISA testide järgi on Eesti venekeelsete koolide õppurite õppetulemused eestlaste omadest keskmiselt kehvemad. “Venekeelsete koolide õpilased on oma õppetulemustelt ligi aasta aega maas,” ütles Signe Kivi.
Kivi sõnul on Eesti ühiskond selgelt väljendanud valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks.
Uuringute järgi soovib ligi 80% Eesti elanikkonnast, et eestikeelne õpe algaks lasteaias.
Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta seisuga Eestis muu emakeelega õppijaid venekeelses koolis 21 979 ja muu emakeelega õppijaid eestikeelses koolis 17 639. Viimane arv suureneb pidevalt osutades sellele, et huvi eesti keeles õppida kasvab, näiteks 2014 oli muu emakeelega õpilasi eestikeelsetes koolides 13 223.
“Reformierakond on sama ettepanekut teinud Riigikogus juba kolm korda. Ühiskond on valmis ning loodame, et seekord on poliitikutel selgroogu otsuse langetamiseks,” märkis Kivi.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju on venekeelsetes koolides õpilasi?
Eestis oli 2019/2020 õppeaastal 518 kooli ning 153 155 õpilast. Vene õppekeelega koole on 67, kokku ligi 22 000 õpilasega. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta seisuga Eestis muu emakeelega õppijaid venekeelses koolis 21 979 ja muu emakeelega õppijaid eestikeelses koolis 17 639. Viimane arv suureneb pidevalt osutades sellele, et huvi eesti keeles õppida kasvab, näiteks 2014 oli muu emakeelega õpilasi eestikeelsetes koolides 13 223.
2019/2020. õppeaastal oli Eestis 614 koolieelset lasteasutust, kus õppis 66 000 last, nendest 105 venekeelset lasteaeda 11 200 lapsega, kellest suurem osa jätkab koolis õppimist vene keeles. „Samas on 25% venekeelsetest lastest lasteaias eesti keelekümblusrühmas ja 20% lastest käib eestikeelses lasteaias, millest järeldub, et nendest lastest võiksime ligi pooled suunata edasi eestikeelsesse kooli.“
Laste arv venekeelsetes lasteaedades on viimasel kümnendil järjepidevalt vähenenud.
Kuidas üleminek täpsemalt toimub?
Ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks on vaja kompleksel analüüsil põhinevat lähenemist ja selle korraldamine on täitevvõimu ülesanne. Muuta on vaja seadusandlust (haridusseadus, erakooliseadus, huvikooliseadus, keeleseadus, kodakondsusseadus, koolieelse lasteasutuse seadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja välismaalaste seadus) ning nendest tulenevaid määrusi. Üleminekuaeg on oluline ka tööjõu koolituseks ja ümberkoolituseks.
Koostöös kogukonna esindajate, hoolekogude, lastevanemate ja teiste huvitatutega ning ülikoolide kaasabil on vaja luua piirkondlikele oludele sobivad üleminekumudelid, valmistada ette vajalikud muutused ja üleminek läbi viia. Eesti keeles õpetamiseks tuleb suurendada eestikeelsete aineõpetajate koolitustellimust ja tekitada motivatsioonipaketid Eesti venekeelsete piirkondade õpetajatele. See tähendab ka vastavaid riigieelarvelisi kulutusi. Praegu on probleemiks see, et haridus- ja teadusministeerium ei ole eestikeelsele haridusele üleminekuks ühtegi sammu astunud, mistõttu on vaja Riigikogu poliitilist otsust.
Miks algab üleminek ühtsele Eesti koolile lasteaiast?
Alushariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmine on võimalik kiiremini, sest tööjõu koolituse vajadus on kitsamalt piiritletud: vaja on eesti keelt kõrgtasemel oskavaid lasteaiaõpetajaid ja heal tasemel oskavaid õpetajaabisid. Üleminekut pole vaja korraldada astmeti, vaid see oleks pidev protsess.
Mart Rannut: „Kui me tahame, et meie koolis õppijad oleksid suutelised õppima eesti keeles, siis see õpe peab hakkama varem peale, sest meie ei suuda pärast põhikooli või keskkooli viia õpilast sellisele tasemele, et ta saaks eesti keeles kõikidest asjadest aru ja suudaks ka selles keeles õppida.“ (OTRK stenogramm 13.08.2018)
Millist probleemi eelnõu lahendab?
Muutusi hariduskorralduses on vaja, sest oluline erinevus eesti- ja venekeelsete õppijate vahel seisneb vene keeles õppijate keskmiselt kehvemates õppetulemustes, mida kinnitavad 2018. aasta PISA testide tulemused. Venekeelsete koolide õpilased on oma õppetulemustelt ligi aasta aega maas. Eesti õppekeelega koolides on kõigi PISA testitavate valdkondade testide tulemused oluliselt kõrgemad kui vene õppekeelega ja keelekümbluskoolides. (Tartu Ülikool, 2018 https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/pisa_ev_raport_0507_006.pdf)
Eestis on teise emakeelega inimeste ametialane edenemine aeglasem. Mis omakorda põhjustab madalamat sissetulekut. Ja see omakorda mõjutab seda, kus inimesed elada saavad ehk inimeste elukohavalikuid. See on kaasa toonud ka geograafilise segregatsiooni, mis tähendab seda, et eesti ja teise emakeelega inimesed elavad üha enam eri piirkondades – põhjustades riiklikult juhitud paralleelmaailmade nõiaringi. Takistused on olemas keele, mitte rahvuse tõttu. (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 https://www.2017.inimareng.ee/ )
Tagajärjed on nii sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised aga ka julgeoleku- ja rahvatervisealased. Lapsi eesti ja vene keele alusel paralleelmaailmadesse jagav lasteaia- ja koolisüsteem toodab aina juurde probleeme, mille tagajärjed ulatuvad kaugemale vaid keeleoskuse küsimusest.
Kust tulevad üleminekuks vajalikud õpetajad ja õppematerjalid?
Üleminekuks peab tõusma õpetajate kvalifikatsioon ja töötasu. Ülikoolid on selgelt väljendanud võimekust ja valmisolekut eestikeelsele haridusele üleminekuks, tuues välja olulisena riikliku programmi algatamist õpetajate järelkasvu koolitamiseks, sh. muu kodukeelega õpilaste toetamiseks eestikeelses koolis. Rõhutataksevajadust töötada välja eestikeelsete koolide motivatsioonipakett muu kodukeelega laste vastuvõtmiseks ja õpetamiseks ning tehakse konkreetsed ettepanekud üleminekuperioodiks venekeelsetele koolidele. Soovituseks on ka Ida-Virumaal eesti keeles õpetavate õpetajate motivatsioonipaketi loomine ning seadusandlikud ja administratiivsed meetmed olemasoleva koolisüsteemi arendamiseks. (TÜ kiri 05.03.20 ja TLÜ kiri 20.02.20)