Aprilli alguses jõudis meie kindelolekutuur Rakverre. Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson arutasid kohale tulnutega Eesti sõjalise julgeoleku kindlustamise üle. Vestlust juhtis Riigikogu liige Katrin Kuusemäe.
Arutelu sisse juhatanud Katrin Kuusemäe meenutas alustuseks, et julgeoleku puhul ei räägi ainult sõjalisest julgeolekust. „Julgeolek on ka toidu-, energeetika-, majandus-, haridusjulgeolek.“
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et Putini strateegiline eesmärk ei ole lihtsalt Ukrainat vallutada. „Putini strateegiline eesmärk on nõrgestada läänt. Näidata, et lääs ei toimi kollektiivsena. Kollektiivkaitse ei tööta,“ rääkis Pevkur.
Samuti tõi ta välja, et hetkel on Venemaa sõjaline võimekus meie piiride taga madal, aga see ei tohiks meid uinutada.
„Lühikeses ja keskpikas perspektiivis ei ole Venemaa kindlasti suuteline täiemahulist sõda pidama. Mis ei tähenda, et nad ei tahaks meid testida hübriid- ja küberrünnakutega, mida nad kogu aeg teevad,“ sõnas Pevkur.
Kaitseministri sõnul ei pea me olema hirmul, aga peame olema objektiivsed ja adekvaatsed, rääkimaks mida Venemaa teeb ja miks ta teeb.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on ülioluline, et meie vabatahtlik panus Ukrainale toetuse avaldamiseks ei kahaneks, sest olukord on praegu äärmisel keeruline ja tõsine.
„Täiemahuline sõida Ukrainas käib juba kolmandat aastat, aga me ei tohiks unustada, et Venemaa alustas sõda Ukraina vastu veebruaris 2014,“ meenutas Mihkelson.
Riigikogu väliskomisjoni esimees rõhutas, et me ei tohi mitte kunagi mitte ühelgi hetkel Venemaad alahinnata.
„Ukrainlaste vaprus ja kangelaslikkus on kirjeldamatu. Ma usun, et väga palju me kuuleme kunagi tulevikus, mis tegelikult rindel on juhtunud. Motivatsioon ja tahe võidelda on vaatamata kõigele kõrge ja seda väga lihtsal põhjusel. Nad näevad, mida Vene häving endaga kaasa toob,“ rääkis Mihkelson.
Ühtlasi märkis Mihkelson, et Eesti on äärmiselt populaarne ukrainlaste ja Ukraina kaitsjate seas. „Rindel ringi käies näeb paljudes üksustes Eesti lippe, sest paljud Eesti vabatahtlikud on sinna erinevat abi saatnud. Teatakse ka selle pärast, mida on Eesti teinud riigina,“ lausus ta.