Kommenteerides täna õiguskantsleri ettekannet Riigikogus, toonitas põhiseaduskomisjoni esimees oma sõnavõtus, et seadusandliku ja täitevvõimu tasakaalu ja vastastikuse kontrolli küsimus on riigi valitsemise igihaljas teema ning võitlustanner.
Maruste sõnul on õiguskantsler ja tema ametkond end näidanud väga professionaalse ja kvaliteetse õigusanalüüsi- ja kompetentsikeskusena, kelle tööst on olnud abi kõigile. ’’Õiguskantsleri esiletoodud mured puudutasid parlamentaarset demokraatiat, riigikogu enesekehtestamist ja tehtud otsuste täitmist,’’ lausus Maruste.
„Viimasel ajal on nii Euroopas kui mujal maailmas, eriti koalitsiooni- ja enamusvalitsuste puhul liikunud raskuspunkt täitevvõimu poole. Ühest küljest on see mõistetav, sest see tagab efektiivsuse, kiiruse ja kompetentsuse. Samas on tasakaalustatud ja stabiilse demokraatia huvides, et olulised riigielu küsimused arutatakse läbi parlamendis ning siis langetatakse otsus, nii nagu see Eestis täna ka on,“ rääkis Maruste.
„Oleme 20 aastat riigiõiguslikult liikunud põhimõtteliselt ühes sängis ja sinna üsna sügavad roopad sisse tallanud. Euroopa Liiduga liitumine ja selle probleemides osalejaks saamine on võimu teostuse veelgi valitsuste poole kallutanud. Areneda sooviv riik peab pidevalt analüüsima oma riikluse olukorda ning tegema tarvilised kohendused. Üks osa meie tänase seisu probleemidest tulenevad põhiseadusest, teine osa üleminekuaja praktikast ning kolmas riigiinstitutsioonide alusseadustest,“ ütles Maruste.
Rait Maruste hinnangul võime päris kindlad olla, et Riigikogu positsiooni parandamise ja tõhususe suurendamiseks on veel võimalusi ning neid võimalusi saab üles võtta ja teostada üksnes Riigikogu ise.
Põhiseaduskomisjoni esimehe sõnul on kindlasti ruumi Riigikogu töö ja rolli elavdamiseks, ennekõike tema kodu- ja töökorra seaduse kriitilise ülevaatamise kaudu. „Usun, et asjakohased komisjonid leidsid õiguskantsleri ülevaatest oma valdkonna probleemid ja tegemata jätmised ning seavad need oma tegevuskavadesse.“
Lõpetuseks ütles Maruste, et riik peab oma antud seadustest ise kinni pidama, nii nagu ka antud lubadusi täitma. „Liberaalidena hindamine inimese vabadust, kuid samavõrd ka nende õiguste ja vabaduste kaitstust. Siis peetakse riiki ja tema võimu omaks ning usutakse temasse.“