Täna Riigikogus vastu võetud kaitseväeteenistuse seadus on järjekordne suur samm riigikaitsevaldkonna seadusruumi korrastamisel ja kaasajastamisel, rõhutas riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Raidma sõnul reguleerib kaitseväeteenistuse seadus meie riigikaitsekohustuse täitmist ning seega puudutab ühel või teisel moel meid kõiki. „Seadus reguleerib nii aja- kui tegevteenistust. Samuti asendusteenistust, reservõppekogunemisi ning uut – vabatahtlikku kaitseväeteenistuskohustuse võtmise võimalust ja selle alusel ajateenistuse läbimist. Viimane avab teenistus- ja karjäärivõimalused eelkõige naistele,’’ ütles parlamendisaadik.
„Muudatuste osas ajateenistuses võib lisaks välja tuua, et laienes ajateenistusest vabastatute ring. Seda eelkõige arstide ja meditsiiniõdede ning ka vastavat haridust omandavate isikute näol, kes läbides spetsiaalsed riigikaitse- ja välimeditsiinialased kursused, jäävad siiski täitma riigikaitses olulist rolli,’’ lausus Mati Raidma.
„Samuti muutusid ajateenistusse kutsutavate haridusnõuded. Ajateenistusse võtmise eeltingimuseks oli varem vähemalt põhihariduse omamine, mis jättis riigikaitsest eemale paljud noored, kes ühel või teisel põhjusel põhihariduse paberini polnud jõudnud. Paranduse kohaselt langetati haridusnõuet ja nüüd piisab 6 klassi läbimisest,’’ ütles riigikaitsekomisjoni esimees.
Veel toob Raidma välja asjaolu, et uue seadusega lihtsustub tegevväelaste palgasüsteem ning kaovad niinimetatud auastmetasud. Menetlemise käigus parendati sotsiaalseid tagatisi. Nii taastati kaitseväelase hukkumise korral makstava hüvitise maksuvabastus.
Oluliseks peab Raidma ka seda, et põllumeestele pikendati nn kordusõppustest põhjendatult vabastuse taotlemise perioodi kogu põllutööde ajaks ehk siis 1. oktoobrini.