Täna Stenbocki majas toimunud aastalõpu pressikonverentsil esitles rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo selle aasta olulisemaid saavutusi rahvastikupoliitika vallas.
Rummo tõstis esile vanemahüvitise suhtes pessimistlikult meelestatud poliitikute ennustuste läbikukkumist.
“ Kui valitsus prognoosis 2004. aastaks 400 lisasündi, siis tegelikult saavutatakse võrreldes 2003. aastaga isegi rohkem kui 800 lisasündi, “ kinnitas Rummo.
Ei täitunud ka need kahtlused, et vanemahüvitisele mõeldud rahadest läheb suurem osa kõrgepalgalistele sünnitajatele. Ainult 9, 5 protsenti kogusummast läks maksimaalses suuruses määratud vanemahüvitise finantseerimisele.
Samas suurenes kõrgharidusega sünnitajate osakaal sel aastal kolm protsenti ning samuti oli rohkem sünnitajate seas töötavaid inimesi (66, 8 protsenti kõigist sünnitanuist). Jätkuvalt kahaneb abortide arv.
Loomulik iive jõudis sel suvel esimest korda kümne aasta jooksul nulli lähedale.
Rummo arvates võib rääkida teatud pöördepunktist, kuid soovitavast olukorrast on asi veel kaugel, sest ka 2004. aastal suri Eestis 4000 inimest rohkem kui sündis.
Seepärast jätkas riik 2004. aastal jõupingutusi parema toimetuleku võimaluste suurendamiseks lastega peredele. Seitsme ja enama lapsega pered hakkavad saama igakuist 2400 kroonist suure pere palka, millelt riik tasub ka sotsiaalmaksu. Suurte perede toetused tõusevad järsult. Nelja ja enama lapsega perede riiklikud kvartalitoetused kahekordistuvad, kuue ja enama lapsega perede toetus tõuseb kaks ja pool korda.
Lõppeval aastal tõsteti ka kunstliku viljastamise kulude kompenseerimise vanusepiiri 35. eluaastalt 40. eluaastale.
Järgmisel aastal jätkab rahvastikuminister vanemahüvitise-järgsete meetmete kompleksi väljaarendamist. Kujundatakse alternatiivne lastehoiusüsteem väikelastega vanematele, riik hakkab otsustavalt propageerima osalist tööaega lastega perede vanematele ning hõlbustama laspehoolduspuhkuselt tööle naasvate vanemate koolitust.