Veel mõned kuud tagasi kõlasid kriitikute süüdistused, et Eesti majandus on ülekuumenenud. Et peagi lõhkeb mull, mille sisse me kõik oleme märkamatult pugenud.
Täna, kõigest mõni kuu hiljem hõiguvad samad kriitikud veel kõvemini, et majandus ongi juba sügavas kriisis. Et majanduskasv on kuhugi kadunud ja selle asemel on koha sisse võtnud Must Masendus.
Eesti on väike, avatud majandusega riik. Meie
liberaalne majanduskeskkond, soodne maksusüsteem ja range
fiskaalpoliitika on tõestanud oma elujõulisust nii headel kui
kehvematel aegadel. Me usume jätkuvalt turumajanduse iseregulatsiooni,
inimeste ja ettevõtete õppimis- ja kohanemisvõimesse.
Eesti
riigil on majanduskeskkonna mõjutamiseks kindlad, kuigi piiratud
võimalused. Ja uskuge mind – me kasutame neid võimalusi parimal moel.
Ülikiire
majanduskasv on tänaseks asendunud veidi mõõdukama, kuid endiselt
Euroopa Liidu ühe kiirema kasvutempoga. Meie valitsussektori
võlakoormus on väikseim Euroopa Liidus ja see kahaneb jätkuvalt.
Meie eksport hoiab kasvutrendi ja jooksevkonto defitsiit on hakanud vähenema.
Meie tööhõive tõuseb ja tööpuudus on kümnendi madalaim. Meie majandus püsib kindlal alusel.
Valitsus
andis hetk tagasi üle 2008. aasta riigieelarve eelnõu, mille tulude
maht on 96,3 miljardit ning kulude maht 93,6 miljardit krooni. See on
uue, Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Res Publica Liidu ning
Reformierakonna koalitsiooni esimene riigieelarve.
Uus
valitsusliit jätkab veendunult konservatiivset eelarvepoliitikat. Just
see, et oleme suutnud oma riigi rahanduse korras hoida, on üks peamisi
tegureid, mis on teinud Eesti majanduskeskkonna usaldusväärseks ja
sedavõrd kiire majandusarengu võimalikuks.
Kui eelmisel aastal
samal ajal tundsime heameelt esmakordselt meie riigi ajaloos tubli
ülejäägiga ehk 1,1 miljardi krooniga plussi planeeritud eelarvest, siis
täna valitsuse poolt riigikogule üleantud eelnõu näeb ette 2008.aasta
riigieelarves ligi 2,7 miljardi krooni suuruse ülejäägi.
Kokku
on valitsussektori eelarve ülejäägiks kavandatud 3,6 miljardit krooni
ehk 1,3% SKP-st. See on täpselt sama suur maht, kui me planeerisime
2008.aastaks juba eelmisel sügisel Euroopa Komisjonile esitatud
konvergentsiprogrammis.
Ma usun, et me leidsime mõistliku tasakaalu säästmise ja investeerimise vahel.
Valituse
hinnangul on 1,3% suurune ülejääk praegustes majandusoludes kohane. See
on Eesti ajaloo vältel alles teist korda, mil valitsus planeerib
eelarve ülejääki juba eelarveaasta alguses.
Selle näitaja
poolest oleme me kogu Euroopas esirinnas. 1,3 protsenti SKPst on
oluliselt suurem protsent, kui kevadel heaks kiidetud
eelarvestrateegias. Selle tulemusel täienevad erinevad reservid sel ja
järgmisel aastal kokku ligi 10 miljardi krooni võrra.
Järgmise
aasta riigieelarve tulude maht ulatub 96,3 miljardi kroonini, mis on
ligikaudu 20 miljardit (27%) rohkem käesoleva aasta põhieelarvest.
Täna
kehtiva eelarvega võrreldes annavad suurima osa tulude juurdekasvust
sotsiaalmaks (8,2 mld), aktsiisid (3,1 mld) ja Euroopa Liidu
struktuurivahendid (1,5 mld).
Riigieelarve kulud ulatuvad
järgmisel aastal 93,6 miljardi kroonini, kulude kasv on 25,2% ehk 19,8
miljardit võrreldes 2007.aasta põhieelarvega.
Absoluutarvudes
on suurim kasv sotsiaalministeeriumi eelarvel, mis kasvab 9,7 miljardi
krooni võrra. Põhiosa sellest moodustab pensionite kasv ja suurenev
vanemahüvitis, just see mida tänane valitsusliit lubas kevadel võimule
tulles.
Kokku moodustab sotsiaalministeeriumi eelarve üle 40 protsendi tuleva aasta riigieelarvest. 40, mitte 14 ega 4%.
Eelarvekulutuste
kasvu ladvikus on veel majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja
teadusministeerium. Eelarvesummade tõusudes peegelduvad ka
valitsusliidu prioriteedid – perepoliitika, haridus-teadus,
infrastruktuuri arendamine, ja pensionärid.
Lubage mul veel esile tuua mõned valitsuse olulisemad eelistused:
Füüsiliste
isikute tulumaks jätkab alanemist. Järgmisel aastal on maksumäär 21%,
kolme aastat hiljem jõuab juba 18 protsendini.
Maksuvaba tulu
suureneb 2008. aasta 1.jaanuarist 2250 kroonini ning iga lapse eest
arvestatakse üks tulumaksuvaba miinimum juurde.
Nimetatud maksumuudatused jätavad inimestele järgmisel aastal kätte 1,185 miljardit lisakrooni.
Kõige suurema osa riigieelarve kuludest moodustavad pensionid – 17,7 miljardit.
Keskmine pension tõuseb järgmise aasta aprilli algusest tänaselt 3769 kroonilt 4581 kroonini – see on 22 protsendiline hüpe.
Valimistel antud lubadus pensionide kahekordistamiseks püsib kindlas graafikus.
Perepoliitika
vallas on kavandatud vanemahüvitise perioodi pikendamisega 4 kuu võrra.
Kokku kulub järgmisel aastal vanemahüvitise väljamakseks 1,8 miljardit
ja peretoetusteks 1,9 miljardit krooni.
Viljatusravile on
kavandatud 100 mln krooni. Ravikindlustusele mõeldud summad suurenevad
järgmisel aastal 13 miljardi kroonini.
Oluliselt suurenevad investeeringud riigi infrastruktuuri.
3,6
miljardit kulutatakse riigiteede ehituseks ja korrashoiuks, sellest
Tallinn-Tartu maantee 600 miljonit ja Koidula raudteepiirijaama
ehitusega alustamine 137 miljonit krooni.
2008. aasta toob
kaasa ka märkimisväärsed palgatõusud nendes prioriteetsetes
valdkondades, millistes lepiti kokku uue valitsusliidu
koalitsioonileppes.
Kõige enam tõusevad sissetulekud õpetajatel,
kõrgharidusega kultuuritöötajatel, kaitseväelastel, politseinikel,
päästeametnikel ja teistel sisejulgeolekuga seotud töötajatel.
Planeeritav palgatõus peaks lõpetama kohati kriitiliseks muutunud
personaliprobleemid riigile üliolulistes sektorites.
Riik jätkab ka investeerimist vee- ja jäätmemajandusse, suunates sinna koos välisvahenditega ligikaudu 1,3 miljardit krooni.
Kultuuriministeeriumi
eelarves on 50 miljonit ette nähtud pühakodade renoveerimiseks.
Rahvusringhäälingu investeeringud küünivad ligi 70 miljoni kroonini.
Olgu
need üksikud näited teile kinnituseks – 2008. aasta riigieelarve lubab
meil ellu viia rohkem tegusid ja unistusi kui kunagi varem.
Lisaeelarve
Täpselt
aasta tagasi siin kõnetoolis seistes ja 2007. aasta riigieelarvet üle
andes kinnitasin ma teile, et mingit valimiste-eelset raha
laialiloopimist ei tule.
Ei ole just väga tavapärane, et
valimiste aastaks koostatakse ülejäägiga eelarve, veelgi enam – et
ülejääki kogutakse planeeritust rohkem.
Aga just nii on
läinud. Olgu see meie riigile omase konservatiivse eelarvepoliitika
kinnituseks ja eduka majanduskeskkonna kiituseks.
Vabariigi
valitsus andis täna koos järgmise aasta riigieelarvega üle 2007. aasta
lisaeelarve tulude mahuga 6,2 miljardit ja kulude mahuga 2,7 miljardit
krooni. 3,5 miljardit, see tähendab ligi 60% eelarve ülelaekumistest
suunatakse reservidesse.
Valitsus on lisaeelarve kokkupanekul
arvestanud, et lisaeelarve kulud ei õhutaks takka sisenõudlust ja
tarbimisbuumi Eesti turul.
Valitsussektori ülejäägiks 2007.aastal on kavandatud 2,4% SKP-st,
mis on pool protsendipunkti kõrgem kevadises riigi eelarvestrateegias planeeritud 1,9%-st.
Lisaeelarve
suurim kuluartikkel on eraldised Haigekassale, 1,09 miljardit krooni.
Esimesel juulil toimunud pensionitõusu katteks soovib valitsus eraldada
täiendavad 537 miljonit krooni.
Valitsus soovib jätkata ka mahukate investeeringutega meie välisesindustesse.
284
miljonit krooni kulub uute saatkondade avamiseks ja olemasolevate
arendamiseks Riias, Pekingis, Kiievis, Varssavis, Madridis, Londonis ja
mujal. Eesti riik vajab efektiivset ja väärikat välisesinduste
võrgustikku.
Sisejulgeoleku suurendamiseks ja päästetehnika soetamiseks eraldatakse Siseministeeriumile 277 miljonit.
Kaitsekulutused suurenevad üle 307 miljoni krooni, seda eelkõige rahvusvaheliste hangete läbi viimiseks.
Lisaraha saavad nii sotsiaal-, keskkonna kui ka majandus-ja kommunikatsiooniministeerium.
100 miljonit krooni soovib Vabariigi Valitsus eraldada Tartu Ülikooli keemiahoone sisustuse soetamiseks.
Lugupeetud riigikogu liikmed,
Lubage
mul siinkohal tänada kõiki riigieelarve koostajaid, ametnikke ja
ministreid. Aga eelkõige üha ausamaks ja jõukamaks muutuvaid töökaid
maksumaksjad, tänu kellele saame peagi vastu võtta Eesti ajaloo suurima
kasvu ja mahuga riigieelarve.
Ma usun, et eelarve menetlus riigikogus kulgeb avatud, koostööaltis ja konstruktiivses õhkkonnas.
Lõpetuseks.
Üks endine USA president on öelnud, et riik ei saa inimestele anda midagi, mida ta enne pole nende käest ära võtnud.
Ärgitagu see mõtteviis ka meid suhtuma oma riigi eelarvesse ülima hoole ja täpsusega.
Palun teil eelarve eelnõusid toetada.
Aitäh!