Peretoetuste muutmine ei ole populaarne otsus. Ometi on see vajalik muutmaks lastega perede toetamine õiglasemaks ja pakkumaks suuremat tuge just neile lastele, kes on hapramas olukorras.
Tehtavad muudatused võimaldavad suunata lisamiljoneid peredele, kes vajavad suuremat tuge – erivajadustega lapsed, üksi last kasvatavad vanemad ja vanemliku hooleta lapsed.
Perehüvitiste muutmisel on saanud kõige enam tähelepanu üks sihtrühm – lasterikkad pered. Olgu kohe öeldud, et lasterikka pere toetus jääb alles, seda ei võeta ära. EKREIKE poolne hirmutamine ja perede vastandamine, mida nad praegu teevad, on kohatu.
Meil on eriilmelised pered, kus kasvavad erinevate vajadustega lapsed. Lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Neid tulebki enam toetada ja sellega ka jätkame. Järgmisel aastal toetab riik iga kuu kolmelapselist pere 710 euroga ja näiteks seitsmelapselist pere 1310 euroga.
Teisalt saame peretoetuste muutmise tulemusel pakkuda rohkem tuge hapramas olukorras olevatele lastele, teha korda haigus- ja hooldushüvitise maksmise vanemahüvitiselt tagasi tööle läinud lapsevanematele ning toetada enam lapsi, keda kasvatab vanem üksi.
Suurim vaesusrisk
Vaadates statistikat, siis kõige suuremas vaesusriskis elavad üksikvanemate lapsed. Suhtelises vaesuses elab pea iga kolmas üksikvanem. Aitamaks neil igapäevaselt paremini toime tulla, tõusis aasta algusest aastakümneid paigal seisnud üksikvanema toetus 417% ehk üle 4 korra, 19 eurolt 80 eurole.
Järgmisel aastal on planeeritud suurendada elatisabi 100 eurolt 200 euroni, et üksi last kasvatavate vanemate toimetulekut parandada. Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2022. aasta jooksul elatisabi 6160 lapse eest, st ligi 2% Eesti lastele. Elatisabi tõstmine kõigile neile lastele maksab 6 miljonit eurot.
Puuetega lapsi elab Eestis ca 9000, see on 7% kõigist puuetega inimestest siin. Nende laste vanematega kohtudes ütlevad nad alati, et üks suurimaid probleeme on vajalike teenuste kättesaadavus. Puuetega laste tugiteenuseid, mis on peamiselt lapsehoidja, tugiisik ja nendele teenustele transpordi korraldamine, on Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud 2015. aasta sügisest alates ca 7-8 miljoni euroga aastas.
Kuid paraku on meil neid peresid, kus erivajadustega lapsed ei saa piisavalt teenuseid. Samas puudega laste peredele, kelle hakkama saamine sõltub sageli lapse hakkama saamisest, ka see, kas vanem saab lapse kõrvalt tööl käia või mitte, on vajaliku teenuse õigeaegne kättesaamine väga oluline.
Sellepärast eraldatakse puuetega lastele teenuste paremini kättesaadavaks tegemiseks 3 miljonit eurot. Lisaks puuetega laste teenuste suuremale rahastamisele saavad vajalikud 5 miljonit eurot harvikhaigustega lapsed. Neile on iga toetussumma eluliselt oluline, mistõttu ei mõista ma neid EKREIKE saadikuid, kes püüavad harvikhaigustega lastele antavat toetust oma sõnadega pisendada.
Ammune võlg
Rääkides veel vajalikest muudatustest, siis lõpuks saab ära muudetud haigus- ja hooldushüvitise maksmine, mis on oluliselt mõjutanud haige lapsega koju jäämisel pere sissetulekut. Siiani on haigus- ja hooldushüvitist vanemahoolduselt tööle naasnud vanemale makstud vaid miinimumpalga pealt. See saab korda tehtud ning haigus- ja hooldushüvitist hakatakse vanemale maksma tema tegeliku sissetuleku järgi. Lisavahendeid selle vea parandamiseks on riigieelarvesse vaja ca 10 miljonit eurot.
Lisaks kõigele eelpool toodule suureneb 1,5 miljoni euro võrra vanemliku hooleta lastele mõeldud tugi ja 2 miljonit eurot on planeeritud toitjakaotuspensioni reformiks.
Iga laps on oluline ja iga laps on rikkus. OECD aruannete kohaselt oli Eesti 2019. aastal, veel enne viimast laste- ja peretoetuste tõusu Euroopa Liidus neljandal kohal perede toetamise poolest. Eelmisel aastal tehtud otsused tõstsid meid Euroopas riikide seas esikolmikusse.
Fakt on see, et oleme üks enim lapsi ja peresid toetav riik Euroopas. Universaalne lastetoetus on Eesti tugevus ja aitab vaesusriskist välja tuua lapsi kasvatavaid peresid, vähendada vaesusriski ja soodustada sünde. Seda kinnitab ka tõsiasi, et Eesti laste suhtelise vaesuse määr on väiksem kui kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr. Oleme Euroopa Liidus üks vähestest riikidest, kus see nii on. Mistõttu EKREIKE süüdistused, kuidas Eesti riik ei hooli lastega peredest, on valed. Nagu seegi, et lasterikastelt peredelt võetakse nende toetus ära.
Ka pärast eelkirjeldatud muudatuste elluviimist jääb lasterikaste perede toetus suuremaks kui eelmisel aastal. Küll aga näeb Eesti väga halb välja ses osas, palju me suudame pakkuda teenuseid lastele ja lastega peredele. Teenuste pakkumise pingereas ei oleme mitte Euroopa riikide esikolmikus, vaid oleme viimaste hulgas. Tehtava muudatused on seetõttu eelkõige teenustele orienteeritud. Paremad teenused muudavad paljude laste ja perede elu, aidates neil igapäevaselt paremini hakkama saada.
Totaalne üle jõu elamine
Kokkuvõtteks. Perede toetamine on tähtis ja me peame seejuures arvestama perede omanäolisust ning laste vajadusi. Teisalt ei saa jätta tähelepanuta kevadises majandusprognoosis olevat tõsiasja, et Jüri Ratase valitsuste ajal alanud üle jõu elamine on tekitanud riigi rahakotti sügava augu. Kui me riigirahandust praegu korda ei tee, lükkame selle ülesande oma laste kaela.
Tunnistan, et ka minule oleks meelepärane olnud esimese ja teise lapse toetuse tõstmine 100 eurole, aga ma ei taha, et me lapsed peaksid selle tulevikus kallimalt kinni maksma. Sellest kirjutades soovitan teha lastevanematel ühe katse.
Küsige oma lastelt, mida nad arvavad mõttest võtta laenu ja minna selle eest meeleolukale koolivaheajareisile, aga seda vaid juhul, kui laenu tagasimaksmine toimub tulevikus laste taskuraha eest. Kahtlen, kas meie lapsed ikka tahavad seda, et nende tänane heaolu tuleks homse arvelt.