Kohatasuta alusharidus on osa ühtsest eestikeelsest haridusest, aga ka vajalik õlg lastega peredele energiahindade järsu tõusuga hakkama saamisel. Tallinna peredele on võit 71 eurot kuus, 854 eurot aastas, kui linn tasub ise kõigi laste eest kohatasu lasteaedadele. Ma mõtlen, et jätame peredele lasteaia kohatasu raha alles ega korja linnaeelarvesse, et linnaisad saaks seda oma ebamõistlikele priiskamistele kulutada.
Tugi energiakriisis
Oleme Tallinna linnavalitsust survestanud järjekindlalt ja sammugi tagasi astumata. Alates 2017. aastast, mil tegin esimest korda Tallinna linnavolikogule ettepaneku vabastada pered lasteaia kohatasu maksmisest ja võtta see kulu neilt linna kanda. Vaatamata esialgsele jäisele hoiakule, saab Tallinna kiituseks öelda, et päris käed rüpes ei ole istutud.
Tervisekriisi esimestel aastatel toetati Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut lasteaia kohatasu kaotada. Kahjuks ajutiselt. Eelmisel aastal andis linnavalitsus taaskord meie survel sammukese järgi ja volikogu kaotas lasteaias kohatasu alates teisest lapsest. Küsimusele, miks lasteaia kohatasu Tallinnas ei kaotaks kõigilt peredel, kõlasid linnajuhtide otsitud vabandused sooja õhu saatel.
Küllap tegelikuks põhjuseks oli, et esimese lapsega peresid on kõige enam ning valiti linna rahakotile odavam, perede rahakotile kallim lahendus. Mina seda õigeks ei pea. Lasteaia kohatasu kaotamine on ühtse riigikeelse hariduse üks printsiip, et kõik Eestis elavad lapsed saaks haridusega võimalikult hea stardi. Esimene laps peres on sama oluline kui teine, kolmas või seitsmes laps. Kõik lapsed peavad saama alushariduse samadel tingimustel – kohatasuta.
Minu silmis on lasteaia kohatasu kaotamisel ka teine pool, võimalus aidata lastega peredel paremini hakkama saada energia- ja küttehinna tõusuga. Kriitilises olukorras tuleb meil vaadata, kuidas aidata kõige suuremas riskis olijad, ja kindlasti on kõige suurem hinnatõusuga pihtasaamise risk lisaks pensionäridele ka lastega peredel.
Arvestatav tugi
Tallinn on Eesti mõistes jõukas linn, mistõttu linna poolt lasteaia kohatasu enda kanda võtmine, jättes 71,25 eurot kuus ja 854 eurot aastas perele alles, on lastega peredele tuntav tugi. Hulga perede jaoks on see suur lisa igal kuul, mida ei pea kodusest eelarvest ära andma, vaid saab kasutada perele vaja mineva jaoks.
Muidugi kuuleb Vabaduse väljaku vastast kabinettidest kiirelt, et linnaeelarves ei ole lasteaia kohatasu kaotamiseks raha ja riik tehku. Esiteks, alusharidus on omavalitsuse korraldada. Iga omavalitsus saab ise otsustada, kas, millal ja kui palju ta peredelt lasteaia kohatasu kanda võtab.
Näiteks Kanepi vallas on lasteaia kohatasu kaotatud. Tartus külmutati kohatasu üle-eelmisel aastal, teisel lapsel on 50% kohatasu soodustust ja kolmas tasuta. Koroonakriisi puhkedes oli Tartu muide esimene, kes otsustas vabastada lapsevanemad kohatasu maksmisest. Seda eeskuju järgisid toona paljud teised omavalitsused.
Loomulikult on lasteaia kohatasu kaotamine eelarveliste valikute küsimus. Erinevalt paljudest teisest Eesti omavalitsusest sisaldub Tallinna eelarves hulk ebavajalikke kulutusi. Meie oleme välja pakkunud, et raha, mis kulub linnajuhtide enesereklaamile, ligi 100 kommunikatsioonitöötaja maksumaksja palgal hoidmisele, kulukate PPP-lepingute maksmisele ning linnaettevõtete juhtide kallitele koolitustele ja luksuslikele välisreisidele, võiks minna hoopis lastega perede heaks.
Otsus, kumba eelistada, tuleb pealinna volikogu liikmetel langetada. Mina leian, et esimesed sammud lasteaia kohatasu ajalukku saatmiseks on Tallinnas tehtud. Nüüd on vaja teha ka rehkenduse teine pool ja võtta vastu eelnõu, millega ei pea enam ükski pere maksma lasteaia kohatasu.