Loen ja kuulan opositsioonisaadikute sajatusi ning ikka ja jälle meenuvad Olav Ehala laulusõnad «arm aitab enam kui hirm», kirjutab riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak.
Ometi on osa saadikuid valinud kõige haavatavamate inimeste hirmutamise tee. Selline teadlik haiget tegemine ja trotsi külvamine ei ole kena ja tekitab nendele inimestele valu.
Kas mul on kahju, et Euroopa Liidu toetuste lõppedes saab mõni abimeede otsa? Muidugi on. Kuid see ei tähenda veel, et haavatavamate sihtgruppide toetamine lõppeb. Vastupidi. Järgmisel aastal saavad haavatavamad sihtgrupid riigilt täiendavat abi kokku ca 120 miljonit eurot. Riigikogu liikmed, kes on järgmise aasta riigieelarvet lugenud, peaksid seda teadma. Iseasi muidugi, kas nad tahavad sellest aru saada. Et väärinfo üksi linna peale uitama ei jääks, kordan veel üle.
Alates järgmisest aastast toetab riik harvikhaigustega lapsi viie miljoni euroga aastas. Kokku saab järgmise nelja aasta jooksul harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi 20 miljonit eurot. Seda on rohkem kui kunagi varem.
Selleks et rehabilitatsiooniteenus oleks vastavat teenust vajavatele lastele paremini kättesaadav ja järjekorrad lühemad, suureneb laste rehabilitatsiooniteenuse rahastamine järgmisel aastal kolme miljoni euro võrra.
Erihoolekanne saab järgmise nelja aasta jooksul igal aastal juurde 6,1 miljonit eurot. Seda siis lisaks olemasolevale 45,9 miljonile eurole. Sealhulgas on ka vajaminevad vahendid vana nimega pikaajaliselt kaitstud töö, uue nimega toetatud töö tarbeks. On tõsi, et eraldatud vahendid katavad pikaajaliselt kaitstud tööga seoses vajaduse osaliselt, kuid see ei anna põhjust pakutava toe tähtsust pisendada.
Pikki aastaid on väikelaste vanemad oodanud, et pärast vanemahüvitise lõppemist tööle tagasi minnes hakkaksid nad saama haigus- ja hooldushüvitist oma tegeliku sissetuleku, mitte miinimumpalga järgi. See otsus on nüüd riigikogus tehtud, vaatamata EKRE ja Isamaa saadikute obstruktsioonile ja opositsiooni vastuhäältele. Alates 1. juulist 2024 hakkavad väikelaste vanemad haigus- ja hooldushüvitist saama tegeliku sissetuleku või vanemahüvitise järgi, olenevalt sellest, kumb on perele soodsam. Selleks muudatuseks vajalikud 2,25 miljonit eurot on järgmise aasta eelarves olemas. 2025. aastast on see summa poole suurem ja nelja aasta jooksul kokku on väikelaste vanematele lapse või enda haigestumise korral vajaliku hüvitise jaoks kokku ette nähtud 17 miljonit eurot.
Sama oluline on lastega perede toetamisel elatisabi tõstmine sajalt eurolt 200 eurole, mis hakkab kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist. Statistikaameti kõige värskemate andmete kohaselt on just üksikvanemad need, kellel on raskemaks läinud ja kes on lastega peredest jätkuvalt suurimas absoluutses ja suhtelises vaesuses. Riigieelarves on üksi last kasvatavate vanemate suuremaks toetamiseks ette nähtud 5,8 miljonit eurot.
Suuremat tuge hakkavad saama ka vanemliku hooleta lapsed. Asendushoolduse tugiteenused saavad järgmisel aastal juurde 1,2 miljonit eurot.
Tähelepanuta ei saa jätta veel hooldereformi, millega riik on tulnud appi inimestele, kes vajavad hooldekodukohta, ja nende lähedastele. Mitte üllatuslikult on hooldereform tekitanud palju emotsioone. Kuid ükskõik, mida sissejuhatuseks ka ei öelda, jõuavad lõpuks ka kõige suuremad kriitikud tõdemuseni, et tegu on vajaliku ja oodatud reformiga, mis aitab neid, kes ise enam hakkama ei saa, ja muidugi omastehooldajaid.
Järgmisel aastal tõuseb riigi tugi hooldereformile 57,9 miljoni euroni. Lisaks sellele saab koduteenuste arendamine juurde 13 miljonit eurot ja järgmise aasta aprillist on võimalik omavalitsustel taotleda ESFi fondi vahenditest toetust teenusmajade rajamiseks. Kokku on taotlusvoorus 26,1 miljonit eurot.
Kui see kõik kokku liita, toetab riik kõige haavatavamaid sihtgruppe 120 miljoni euroga. Eks ilu ole vaataja silmades ja mõne kolleegi jaoks võib see tõesti olla olematu summa, kuid see ei tähenda, et see nii on.
Ametisoleva koalitsiooni soov on aidata eelkõige just hapramas olukorras olevaid inimesi. Sammhaaval selles suunas liigume. Ükskõik, kui vängete sõnadega seda tuge ka pisendada ei püütaks, tõsiasja see ei muuda. Küll aga külvatakse oma sõnadega trotsi ja valu nende samade inimeste hinge, keda aidata tahame, ja see ei aita neid kindlasti. Siit ka minu soov ja ettepanek opositsioonisaadikutele. Rohkem koostööd ja headust, vähem hirmutamist ning EKRE- ja Isamaa-poolset põhiseadusliku riigikorra õõnestamist.
PS! Mis aga puudutab erivajadustega inimeste tasuta õigusnõustamise teenuse toetamise lõpetamist, oleme riigikogu sotsiaalkomisjoniga pöördumas majandus- ja infotehnoloogiaministri poole, et mõista, kuidas on tulevikus nende inimeste õigusnõustamine korraldatud.