Lastehoiuraha on ühtne üle Tallinna kehtima hakkav eelkooliealistele lastele suunatud toetus, mille eesmärgiks on tagada kõikide Tallinnas elavate eelkooliealiste laste lastehoiu rahastamine. Süsteem ise toimib nii, et kui laps käib lasteaias, edastab linn raha otse lasteaiale ja või kui laps on alternatiivsel lastehoiul, on vanemal või teda asendaval isikul õigus taotleda toetus oma nimele.
Milleks on seda vaja?
Lastehoiuraha on vaja eelkõige lasteaiakohtade defitsiidi vähendamiseks, alternatiivsete lastehoiuteenuste võimaldamiseks ning ka eralasteaedade tekkimise soodustamiseks, kuna ühtne igakuine rahasumma kõigile lastele annab eralasteaedadele selge tagatise kuidas linn neid toetab.
Kellele on seda vaja ja kes seda saavad?
Lastehoiuraha on suunatud kõigile Tallinna linnas elavatele eelkooliealistele lastele, kelle andmed koos vanemate andmetega on kantud Tallinna rahvastikuregistrisse.
Kes sellest kõige rohkem võidavad?
Kõige rohkem võidavad sellest kahtlemata need vanemad, kellel puudub täna lasteaiakoht, kuna süsteemi rakendumisel käsitletakse Tallinna linna poolt rahaliselt võrdselt nii neid lapsi, kes käivad lasteaias kui neid lapsi, kellel lasteaiakohta pole.
Miks on see Reformierakonnale oluline?
Reformierakond on alati seisnud laste ja noorte arengu toetamise eest ja isiku vaba valikuvabaduse eest. Lastehoiuraha avardab kaheldamatult lapsevanema õigusi ise valida, kuidas ta soovib oma last kasvatada. Lisaks oleks süsteem loogiliseks jätkuks Reformierakonna poolt välja töötatud ning edukalt rakendunud vanemahüvitisele.
Kuidas see toetus vähendab lasteaiakohtade defitsiiti?
Lasteaiakohtade defitsiit väheneb otseselt tänu sellele, et lapsevanemal on võimalus valida lastehoiuteenuse osutaja ka väljastpoolt lasteaedade süsteemi, teades, et teenuse ostmisel saab ta hüvitatud igakuiselt kuni 2500 krooni ja lisaks soodustab selline kord kahtlemata ka eralasteaedade teket ning süsteemi jõustumine väheneb kindlasti ka eralasteaia kohatasu maksumust.
Kui vanad lapsed toetust saavad?
Toetuse saamise õigus tekib vanemal pärast vanemahüvitise lõppemist ja kestab kuni lapse 7. aastaseks saamiseni või kooli minekuni.
Kui palju on lapsi, kes seda toetust vajavad?
Seda toetust vajavad kõik Tallinnas elavad eelkooliealised lapsed. See ongi toetuse eesmärk, et seda saavad võrdsetel alustel kõik lapsed. Kui vaadata aga seda, et täna on Tallinnas koos eralasteaedadega 16 929 lasteaiakohta ja vastavas vanuses lapsi ca 22 000, siis on selge, et kõige otsesemalt vajavad seda ca 5000 last, kellel täna lasteaiakoht puudub. See number järgnevatel aastatel kahtlemata tõuseb, kuna sündivus on viimastel aastatel stabiilselt tõusnud.
Kuidas see jõuab lapsevanemani?
See toetus jõuab lapsevanemani ainult juhul, kui laps ei käi lasteaias. Toetuse saamiseks tuleb esitada vastav taotlus koos kuludokumentidega elukohajärgsele linnaosavalitsusele.
Kui palju see maksab ja kui suur on toetus lapse kohta kuus?
Lastehoiuraha suurus ühele lapsele ühes kuus on maksimaalselt 2 500 krooni. Arvestuslikult maksab kogu süsteemi rakendamine Tallinna linnale (arvestades eelkooliealiste laste arvu tõusu 23 000 lapseni) ca 690 miljonit krooni. Selle arvutuse käik on järgmine:
2 500 krooni x 23 000 last x 12 kuud = 690 miljonit krooni
See tähendab et võrreldes 2005. aastaga oleks kulude kasv ca 240 miljonit krooni, kuna täna kulub linnaeelarvest lasteaedadele kokku ca 450 miljonit krooni.
Kas raha saab lapsevanem, hoidja või lasteaed?
Põhimõte on selles, et kui laps juba käib või läheb lasteaeda, arveldab linn otse lasteaiaga ja kui ei käi, on taotlemise õigus lapsevanemal või teda asendaval isikul vastavalt kuludokumentidele.
Kas selle pealt tuleb maksta makse?
Toetuse pealt toetuse saaja makse ei maksa.
Kuidas see mõjutab linnaeelarvet pikas perspektiivis/kuidas linn kokku hoiab?
Tänu ühetaolisele lähenemisele kõikidele lastele saab linn väga täpselt määratletava kuluartikli, mis võimaldab senisest täpsemalt eelarvet prognoosida nii linna kui lasteaedade poolt. On selge, et toetussüsteemi rakendamine vähendab survet munitsipaallasteaedadele ja pigem õnnestub süsteemi rakendumisel motiveerida erasektorit looma eralasteaedasid. Kui täna on Tallinnas ca 5 000 last, kes ei saa käia lasteaias, kuna kohta pole, siis tähendaks see lahendusena maksimumvariandis linna kohustuseks ca 1 miljard krooni. Selline mõttekäik tugineb teadmisel, et 120 kohalise lasteaia ehitus maksab vähemalt 20 miljonit krooni ja selliseid lasteaedasid oleks vaja kõikide laste mahutamiseks vähemalt 50, siis tähendabki see kogukuluna ca 1 miljard krooni. Sellele lisanduksid igal aastal püsikulud mahus, mis ongi rakendatava süsteemi summa.
Kas lapsehoidjad peavad olema litsentseeritud?
Plaanitav kord näeb ette lastehoiuteenust osutavate isikute registri loomise koos isikute registrisse kandmise ning registrist kustutamise korraga. Registrisse kandmise eelduseks on see, et lastehoiuteenust osutab kas vastavat kutsetunnistust omav isik või vastavat teenust põhikirjalise tegevusalana osutav äri- või mittetulundusühing
Kuidas on tagatud see, et halvad vanemad võtavad küll raha välja aga ei kasuta seda laste kasvatamiseks?
Raha sihipärase lapsele suunamise ja mittesihipärase kasutamise kaitseks on korras ette nähtud kolm kaitsemehhanismi: 1. Toetus määratakse läbi linnaosavalitsuse ainult kuludokumentide alusel; 2. linnal on alati õigus kontrollida registrisse kantud isikute vastavust; 3. jätkuvalt töötavad linnaosades lastekaitsetöötajad, kellede tööülesannete hulka kuulub niikuinii ka kodudes kontrolli teostamine kui lastehoidu teostatakse kodus.
Kuhu peab toetuse saamiseks pöörduma?
Kui toetust taotleva vanema laps lasteaias ei käi, siis elukohajärgsesse linnaosavalitsusse.
Kes hakkab kontrollima/järelevalvet teostama?
Järelevalve on jagatud kaheks, kus lasteaedade üle teostab järelevalvet Tallinna Haridusamet ja nende üle, kes taotlevad toetust oma nimele, linnaosade valitsused.