Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Kristen Michali sõnul on valitsuse alkoholipoliitika läbikukkumine mitmekordselt numbritega kinnitust leidnud. „Senine trend, et aasta aastalt tarbitakse märgatavalt alkoholi vähem, on murtud. Lisaks on maksuraha, lausa mitme Eesti Rahva Muuseumi jagu suunatud Läti riigikassat täitma,“ ütles Michal.
„Kui viimased neil aastat on alkoholitarbimine olnud püsivalt languses ja 2017. aastaks oli Eestile prognoos, et alkoholitarbimine langeb varasemat trendi hinnates 7,8 liitrini absoluutalkoholi inimese kohta, siis on läinud vastupidi. See on tõusnud ka üle eelmise aasta taseme ja jõudnud 8,62 liitrit,“ sõnas Michal.
„Valitsuse aktsiisi järsud tõusud, mida tehti ettevõtjate, ekspertide ja opositsiooni hoiatustest hoolimata ei ole toonud alkoholitarbimise langust, vaid selle peatanud ja muutnud tõusuks.
Lisaks on toonud õlle 70% aktsiisitõus, ning veini 40% aktsiisitõus võimsa, Euroopa ühe suurema piirikaubanduse Lätiga. Mille tulemusel on ka alkoholiaktsiis, Eesti inimeste maksud läinud Lätti.,“ tõi Michal välja ja lisab, et tegu on saja miljoni või enamaga, kus Eesti inimesed on lisaks alkoholile asunud ka teisi kaupu ostma piiri tagant.
Michali sõnul näitab Konjuktuuriinstituudi kirjeldus, et tekkinud on ka alkoholi, ja juba ka lahja jaoks salaturg. „Ning suurenenud varud on pajudel kaasa toonud suurema tarbimise. On ilmne, et järsud alkoholiaktsiisi tõusud tuleb tagasi pöörata. Lisaks pole me veel saanud ülevaadet, milline on valitsuse läbikukkunud otsustel olnud meie põhjapiirile, kindlasti ei jää ka see mõjuta majandusele“ ütles ta.
„Laekumata maksud, kogu kahju üle saja miljoni aastas aga tähendavad seda, et Eesti riik ei saa osutada neid teenuseid, mis oodatakse, olgu see teedeehitus, hooldusteenus või tervishoiu kvaliteet. Valitsuse otsused, lihtsamalt öeldes on ajanud inimesed jooma ja viinud Eesti riigikassast palju raha,“ lisas Reformierakonna fraktsiooni liige.