Vaatame tõele näkku, mister Kaabu. Selline peakiri sai ühele hiljutisele pildile, kus kaheaastane poeg vestles kaabuga mänguasjaga. Arutas ilmega, nagu oleks pahandust tehtud. Tulevik vaatamas nõudlikult jörme kaabusid, mis pärit eilsest. Naersin ja mõtlesin, et kas ongi erinev kui meie, suurte igapäev.
Ka pärismaailmas vaatame iga päev näkku millelegi, mis tihti eilsest. Enne kui EKRE pooldaja solvub (võib-olla juba jõudis ja kirjutab viiendat vihast kommentaari minu kampsunist, olgu ta tänatud), võiks ta korra mõelda, et ehk polegi see peen solvang, vaid sedastus, pealegi ilmne. EKRE lubas ju helge mineviku taastulemist? Tulevikuna. Lisaks süvariigi lõppu, Trumpilt endalt miljardit, kohe neljarajalisi teid ja mitte ühtegi välismaalast tegemas poriseid jalajälgi meie kauni Maarjamaa neitsilikul pinnal.
Kahtlustate, et aasin, ironiseerin? Olen ülekohtune? Mis te nüüd. Lihtsalt asusin nuputama, et kellele antakse poliitikas aasta 2019 suurima kaotaja auhind. Võitjaks selles kaotamise konkursis paistab tulevat EKRE. Ootamatu? See peab selgituse saama, miks nii.
EKRE lubadused teha teisiti pole täitunud
EKRE tuli valimistele lubadusega kõike teistmoodi teha. Otse suhelda rahvaga, teades oma peas, mida rahval tegelikult vaja. Lubati vähem aega kulutada demokraatias vaidlustele, vaid olla otsustav. Lubati kõike head. Pereväärtusi nagu vanasti. Riiki, kus pole teistsuguseid. Otsustavalt seista vastu Euroopa Liidu kasvule nagu Nõukogude Liidule. Kelle peas see võrreldav oli, kes enam mäletab, aga ainukene hea, mida tõeline eestlane on valmis Euroopa Liidust taluma, on teiste raha, mille eest teha enda elu paremaks. Parem, kui need maksjad ei seletaks midagi. Õigupoolest olgu nad vait.
Kuidas siis läinud on? Erakond, mis lubas olla teistsugune on osutunud olevat hoopis näotum, kui keegi ootas. Võim on koondunud kitsa ringi kätte, kitsama kui mistahes teises erakonnas täna. Ka hüvede jagamine toimub sealt. Ministrid, komisjonide esimehed, mistahes positsioonivalikud sünnivad vaid perekonna otsusel. Eksides võib kaitsega arvestada vaid perekonna liige, see, keda perekond valib kaitsta. Roomake. Stiilsemalt. Äkki tuleb teiegi võimalus.
EKRE, selle asemel, et tuua midagi uut Eestile, on põhilisena lauale toonud vaid kõvatamist ja isiklike hüvede otsingut. Ühepäevaminister Kuusik vaidleb kohtus, et saada päeva töö eest 31 000. Iga päev palehigis tööd tegev Mart Järvik ootab 30 000 lahkumishüvituseks. Teisalt tööd ka ju hästi tehtud ja valesti midagi ei läinudki? Kingo läks kõige odavamalt. Oleme ausad, ta polnud ka perekonna kaitse all. Kuul, Ernitsa nimelisest eetikakahurist, mis mõistis nulltolerantsiga hukka valetamise, tuli Kingole piki kaevikut. Mitte vastaste, vaid omade poolt. Õnneks siiski selgus kiiresti, et valetada ei tohi vaid Kingo. Helme näiteks võib.
EKRE on saanud tavalisemaks kui mistahes erakond
EKRE tegevus on osutunud märksa tavalisemaks, kui mistahes senise erakonna oma, ja see on aasta 2019 oluline märk. Nad kaotavad järjest ministreid, rääkides, et seda ei juhtu, et ei taganeta. Abitult kangutasid politseijuhti, said kogeledes vastu näppe ja jäädes valitsusse vaid Ratase väljapääsu võimaluse puudumisel. Peaprokuröri asemel saavad Isamaa ministri Raivo Aegi nimetatud inimese ning isegi maaeluministeeriumi kantsleri vabastamise soov paistab nurka pissiva kaabuga mehel kratist kinni võtnud korravalvuriga pragamisena. Ainus, mis EKREl enda osalusel ette näidata, on aktsiisilangetus, seda siiski lubas enamus erakondi ning tehtud sai ta hoopis Isamaa kummalisel moel, mitte nagu taheti.
Seega, EKRE suur hirm on realiseerunud, nad on saanud tavaliseks, kel juhtide istekoht ületab poliitika. Sest kui küsida, kes sel aastal on oma näost enim kaotanud, on need kaabud. Kaotaja karikas on midagi sellist, mida kaminale ei ihkaks, kuid mis teha. Sest mida õigupoolest peale tavaliseks muutumist on neil ette näidata? Peaminister, keda nad pantvangis hoiavad? Võitja pole temagi, sest partner, mis ei suuda enda lubadusi, realiseerida, tegeleb üha võimsamate avaldustega valdkondades, mis pole nende juhtida. Ning sõdib üha madalama palgaastmega ametnikega, otsides süvariiki. Näiteks võiks Uutes Uudistes saada töövõiduks vabastada keegi, kes peab tööaja arvestust. Murrang missugune.
Kokkuvõtteks. EKRE lubas valitsusest lahkuda, kui taas üks nende minister jalaga saab. Et näidata, et nad on tugevad, lausa midagi erilist. Et erakonna ja ideede kasv on enamat isekohast autojuhiga autos. Sest nad on nii teistsugused. Kuid tühjagi. Ei lahku, vaid kodunesid poole aastaga tavalisemaks kui teised. Mart Järvik saab kinga, mõni Helmedest kinnitab, et valitsuses tuleb jätkata just Reformierakonna hävitamiseks, Ratas noogutab kergendusega ja ongi jõulud.
*Artikkel avaldati algselt Eesti Päevalehes.