TÕDE TULEB muidugi austada alati, ent eriti siis, kui jutt käib lastest või lastega.
Sakala, Vooremaa, Lääne Elu, 30.01.2007
TÕDE TULEB muidugi austada alati, ent eriti siis, kui jutt käib lastest või lastega.
Murelik opositsioonipoliitik Elle Kull kirjutas 26. jaanuari «Sakalas», kuidas tema ning ta aatekaaslased teeksid ja oleksid. Küll tõstaksid nad lasterikaste perede, küll puuetega inimeste toetusi ning üldse kulutaksid nad rohkem riigieelarve raha, kui praegu kulutatakse.
Paraku unustas ta mitu tõsiasja. Esiteks: veel 2007. aasta eelarve menetlemise ajal nuhtlesid tema erakonnakaaslased valitsust ja eriti Reformierakonda ülioptimistliku eelarve planeerimise eest. Siis sobis ühtmoodi poliitika, nüüd, valimiste eel, on paslik teistsugune.
Teine nüanss on aga sootuks olulisem. Väikeses süüdistamisloos oli appi võetud lihtne demagoogiavõte: rääkida poolikut tõde.
PARLAMENDIS ON viimastel aastatel kujunenud traditsioon, et seal esindatud erakonnad saavad oma peamiste lubaduste elluviimiseks riigieelarvest rahalise katte teatud hulgaks eelarve parandusteks. Ajal, kui mina olen olnud riigikogu rahanduskomisjoni esimees, on niinimetatud poliitiliste otsuste raha antud ka opositsioonierakondadele. Seda võivad kinnitada kõik riigikogus esindatud jõud. Kusjuures selle raha jaotamine on iga erakonna enda otsustada.
Eelarve kokkupanemise ajal Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise protsess alles kestis ning raha said mõlemad. Ilmselt ei pääsenud Elle Kull Res Publicas otsustajate hulka, sest too eraldas raha kõige muu, aga mitte lasterikaste perede toetamiseks.
ELLE KULL käis minult tõesti küsimas, kuidas need asjad käivad ja kes otsustab. Üritasin siis heale inimesele, keda ilmselt ei ole tema enda erakonnas poliitika telgitagustesse pühendatud, sõbralikult selgitada, et raha jagamisega tegeles Res Publicas Taavi Veskimägi ja sellekohased otsused on juba esitatud.
Samuti rääkisin, et võimalustel on piirid ja arutelude lõppfaasis eelarvesse lisaraha tõesti kirjutama ei hakata, kui opositsioonierakond ise teemat oluliseks ei pidanud.
Kahju, et sellest sõbralikust aitamisest on hiljem väike poliitiline palagan välja tulnud.
TAHAN Elle Kullile lohutuseks öelda, et Reformierakonnal on selge programm, kuidas lastega perede olukorda parandada. Soovime, et Eesti iive muutuks positiivseks. See tagaks Eesti rahvuse, kultuuri ja riigi säilimise.
Vanemahüvitise kehtestamisest täitus kolm aastat ja selle positiivsed mõjud on ilmsed. Tahame pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi lapse 1,5-aastaseks saamiseni ehk praegusega võrreldes nelja kuu võrra, et võimaldada vanemail kauem oma väikelapse juures olla.
ET ERGUTADA kolmanda ja neljanda lapse perre muretsemist, tuleb seadusi muuta nii, et alates kolmandast lapsest makstaks vanemale poolteise- ja alates neljandast lapsest kahekordset vanemahüvitist.
Tahame luua lasteaedade ehitamiseks 400 miljoni krooni suuruse aastamahuga riikliku investeeringute programmi «Igale lapsele lasteaiakoht!», et kõik vanemad, kes soovivad lapse lasteaeda panna, saaksid seda teha.
Soovime kehtestada riikliku ringiraha: kõigile kooliealistele (6-19-aastased) lastele 2000-kroonise iga-aastase pearaha, mida saab kasutada üksnes spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Eesmärk on hoida lapsed pahedest eemal ja anda neile võimalus tasuta osaleda vähemalt ühes spordi- või huvialaringis.
Usun, et neid mõtteid toetavad kõik erakonnad, kes hoolivad Eesti riigi tulevikust.