Riigikaitses peab 2024. aasta saama kindlustunde ülesehitamise aastaks, kirjutab riigikogu liige Mati Raidma.
Eks meist paljudel on meelel küsimus – mis täna maailmaga juhtunud on. Purunenud on veel kümmekond aastat tagasi eksisteerinud arusaam, et oleme jõudnud stabiilsusesse ja iseseisvaid demokraatlikke riike ja rahvaid ei ohustata teiste riikide poolt sõjaga. Venemaa on aga esitanud avatud maailma väärtustele oma verise väljakutse. Läbi selle on ka eestlasele omane kindlustunne saanud haavata.
Prioriteet on sõjaline kaitsevõime
Ukraina pühendunud toetamine inimlike väärtuste konfliktijoonel on avatud maailma hoidmisel ülimalt oluline. Selle võitluse tulemusest sõltub nii meil kui kogu maailmas väga palju.
Selles uues reaalsuses on oluline, kuidas ja kui kiiresti riik riskid valmisoleku tõhustamisega maandab ja meie ühiskond muutuva keskkonnaga kohaneb ning vajaliku kindlustunde taastab. Mitte alla andes ega näiliselt, vaid ratsionaalselt, ausalt ja oma ressursse mõistlikult paigutades. Kindlustunde üks nurgakividest on valmisolek. Seda nii riigil kui igaühel meist.
Meie kodune riiklik prioriteet on täna jätkuvalt kindlustada Eesti sõjalist kaitsevõimet. Ja riik teeb seda, panustades nii iseseisvasse kaitsevõimesse kui koostöösse liitlastega. Me oleme NATO riik, meil on võitlusvõimeline Kaitsevägi ja Kaitseliit.
2023. aasta olulistest julgeoleku otsustest soovin alljärgnevalt keskenduda meie laiapindse riigikaitse sh elanikkonnakaitse eelisarendamise käivitamisele. Selle lihtsustatud sisuks on riigi ja meie inimeste suutlikkus julgeolekukriisides, sh sõjas toime tulla ning riigi ja ühiskonnana toimida. Ja võita. Edu saavutamise võti on siin riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtluse, kodanikuühiskonna ja iga inimese ühispanuses. Kandvaks jõuks kaitsetahe ja tulemuseks meie turvatunne.
Kriisihalduse võimekuse tuleb läbi vaadata!
Oma viimaste aastate Ukrainas käimistel olen näinud selgelt, kui suurt rolli mängib Ukraina vastupanuvõimes kogu ühiskonna murdumatu toetus ja usaldus. Lisaks tugevale patriotismile on siin väga oluline teadmine, et riik on jätkuvalt suuteline toimima kogu oma territooriumil, elutähtsad teenused ja vajalik toetus on olemas. Selle usalduse murendamiseks on Venemaa suunanud nii raketid Ukraina eluhoonetele, koolidele, haiglatele ja energiataristule kui kogu oma infosõja võimekuse.
Riigi vastutada on iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmise kõrval ka riigi toimevõime säilimine. Kriisiolukorras tähendab see küll piiratud avalikke teenuseid ja paljude tavaelu tegemiste tasalülitamist, kuid hädavajalikud ülesanded peavad olema inimeste ja ressurssidega tagatud, vastutus määratud. Ja loomulikult selleks eelnevalt valmistunud.
Eraldi rõhutan siin riigi kriisihalduse võimekuse läbivaatamise ja reformimise vajadust. Kuna riiki ja kohalikku omavalitsust puudutavad ülesanded saavad alguse seadusandlusest, siis edasiste sammude suunad ja vastutusalad peavad paika saama uues, tsiviil- ja riigikaitseliste kriiside haldamist ühtlustavas seaduses, mille menetlusse võtmisega on kiire. Juba sel aastal peab see seadus ellu astuma.
Elanikkonnakaitse kui osa laiapindsest riigikaitsest on seotud vahetult kõigiga meist. Ma olen osaliselt nõus kriitikaga varjendite ja sireenide teemal, kuid see on vaid murdosa elanikkonnakaitse mõiste sisustamisel. Kuidas on mulle julgeolekukriisis tagatud elutähtsad teenused? Kuidas olla valmis, kui nad katkevad? Kuidas ja milline abi kriisis minuni jõuab? Kuidas mina saan panustada? Inimeste küsimused, mis vajavad selgeid vastuseid ja on otseses seoses meie igaühe turvatundega.
Keskse rolli kandjad
2023. kujunes elanikkonnakaitses selguse loomise aastaks. Minu hinnangul on Riigikantselei, siseministeerium ja sotsiaalministeerium siin poliitikakujundamise keskses rollis. Täna võib öelda, et elanikkonnakaitse ülesehitamise tuumiku saavad moodustama Päästeamet, Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet, Häirekeskus ja kohalikud omavalitsused. Nende kanda saab olema Eesti inimeste ettevalmistamine kriisides hakkamasaamiseks ning vajadusel nende abistamine. Seda ka piiratud riigi toimevõime tingimustes.
Päästeamet on laienenud päästeasutusest elanikkonnakaitseasutuseks ja saab kandma selles kõiges olulist rolli. Juba on nende poolt käivitatud poliitikuid, ametnikke, vabatahtlikke organisatsioone ja ajakirjanikke kaasavad Kõrgemad Elanikkonnakaitse kursused. Ollakse kohalikel omavalitsustel abiks kriisihaldusvõimekuse arendamisel ja läbi regionaalsete kriisikomisjonide arendatakse elanikkonnakaitse peamist koostöö- ja koordineerimisplatvormi.
Seadusandja poole pealt oleme Riigikogus loonud kõikide erakondade esindajatest Elanikkonnakaitse toetusrühma, millega käivitunud protsessidel silma peal hoiame ning igati toetame.
Kui 2023. oli keskendunud rohkem aruteludele ja põhimõtete selgeksrääkimisele, siis 2024. peab kujunema juba tegude aastaks. Teotahe inimestel ja stardiraha eelarves on igal juhul olemas.