Mati Raidma: kõik riigid kohandavad kaitsekulu SKTga, sest raha on vähemaks jäänud

Arvamus
|
Mati Raidma
|
12.05.2021

Igal uue RESi aastal kuni 2025 on riigi kaitsekulutused märgatavalt suuremad kui käesoleval aastal.

Esmaspäeval oli riigikogu riigikaitsekomisjonis kaitseminister Kalle Laanet, tutvustades riigi kaitseeelarve kujundamist ning olukorda riigieelarvega. Käes on rasked ajad – Covid-kriis räsib tõsiselt meie eelarvelist suutlikkust tagada kõikide eluvaldkondade soovitud areng.

Tunnustust väärib riigikaitse valdkonna tänases eelarveliselt väga raskes olekus saavutatud 10% tõus, mis viib kaitseministeeriumi valitsemisala käsutuses olevad finantsvahendid selle aasta 646 miljonilt järgmisel 2022 aastal 712,3 miljoni euroni. Mis veelgi olulisem – annab võimaluse järgmiste sõjaliste võimelünkade likvideerimisele ja üldise sõjalise võimekuse tõstmiseks.

Juba mingit aega riigikaitse poliitikakujundajate vahel kestnud debatt, milline komakoht peale 2% on riigikaitse arengu seisukohast täiuslik. Seejuures jääb paraku arvestamata, et lähtenumber – sisemajanduse kogutoodang (SKT), ei ole sama lihtsalt planeeritav näitaja ning rasketel aegadel on võimalus ka negatiivseteks arenguteks. Eriti tänasel kriisist tingitud heitlikul ajal. Reaalsus on see, et kõik riigid kohandavad kaitsekulu SKTga, sest raha on kriisi tõttu vähemaks jäänud. Julgeolek sellest kokkuvõttes kindlasti ei kannata.

Kehtib kindel põhimõte, et Eesti panustab riigi sõjalisesse kaitsesse vähemalt 2% SKT-st. See on miinimum, mida keegi ei vaidlusta. Äsja valitsus kinnitatud uues riigieelarvestrateegias (RES) seda põhimõtet ei muudeta. Eesti mainele on rahvusvaheliselt kahjulik, kui mõned poliitilised jõud ja poliitikud populistlikult vastupidist valeinfot levitavad.

Palju olulisem koht aruteludeks on ühiste seisukohtade kujundamine täna veel puuduvate, kuid samas hädavajalike sõjaliste riigikaitse võimelünkade osas. Seda koos vajalike rahanumbrite, mitte protsentidega. Ja samuti mitte soetusmaksumuste vaid kogu võime ülesehitamise ning ülevalpidamise hindadega. Kindlasti kõike korraga ei saa. Siit edasi tulevad poliitilised otsused – kui palju suudame, mis eelisjärjekorras, kas on võimet katta see oma eelarvest või tuleks kaaluda osaliselt laenu kaasamist jms.

Eelmise nädala reede öösel oli au olla tunnistajaks, kui tihedateks oleme põiminud oma liitlassuhted ja mida see reaalselt tähendab. Kuidas meie kaitsevägi ja kaitseliit õlg õla kõrval USA liitlastega harjutab keerulisi lahingoperatsioone, viies meie kaitsevõime reaalsust järgmisele kvaliteeditasandile.

Tagasilöögiks müüdiloojatele – liitlased saavad tulla siia kiiresti ja otsustavalt. Meie partnerid on kindlad, et arendame oma kaitsevõimet järjepidevalt ja täidame ka omapoolsed kohustused nende ees, kes on rasketel hetkedel alati valmis meie kõrvale asuma.

Lõpetuseks veelkord neile, kes hirmujutte Eesti NATOst eemaldumisest levitavad – Eesti ei loobu endale võetud eesmärkidest oma riigi iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsel, vähemalt niikaua, kui Reformierakond valitsust veab.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt