Nelja lapse isa, ettevõtja Kalle Pilt on teinud Facebookis Vabaerakonna nimel ettepaneku, et iga laps saaks tasuta tegelda ühe huviharidusvaldkonnaga. See mõte ei ole tegelikult midagi uut, sest eelmise valitsuse koalitsioonileppesse oli kirjutatud riiklik ringiraha, mis ei realiseerunud ja on seetõttu endiselt aktuaalne.
Minu kui lapsevanema ja elukutselise treeneri ning Tartu linnavolikogu kultuurikomisjoni liikme prioriteet on alati olnud tegevus, mis tooks lapsed tänavalt ära, tegelema kas spordi või mingi muu huvitegevusega.
Millega tegelda, seda ei saa riiklikult ette määrata, tähtis on, et laste füüsiline ja vaimne areng oleks neile sobival viisil tagatud.
Tartu mitmed sammud
Kuna selle pöördumise taga on tunda ehedat muret, siis tahan jagada arvamust, et ka Tartu linn on astunud mitmeid samme teel taskukohasema huvihariduse poole. Muidugi on vajadused võimalustest suuremad, kuid lapsevanemad ootavad veel enamat. Üks linnapoolne samm on kindlasti osalemine noorte riskikäitumise uuringus «Noored Euroopas», mille tulemuste põhjal edasi liikuda.
Milliselt platvormilt peaks Tartu edasiste meetmete väljatöötamisel startima ehk siis milline on seis meie kodulinnas huvihariduses ning lastele ja noortele suunatud tegevustes praegu?
Hea ülevaate arengusuundumustest laste sporditegevuse ja huvihariduse valdkonnas saab andmetest, mis on kõigile avalikud ja lihtsalt kättesaadavad Tartu linna kodulehel.
Tartu linn on välja töötanud kindlad kriteeriumid, mille alusel toetusi jagatakse. Oluline on, et lapsevanem ise kinnitaks igal aastal oma laste huvitegevuse osalust ja eelistusi. Kui seda kinnitust ei ole, ei saa ka linn raha jagada. Laste huvitegevuse raha jagatakse tegevuse läbiviija kaudu, mitte otse lapsevanemale.
Linn toetab 78 klubi-kooli-seltsi, kus tegeldakse kokku 33 spordialaga.
Aastal 2012 oli toetatavaid lapsi 5068 ja toetussumma ühe lapse kohta 223 eurot. Koos andekate noorsportlaste toetustega panustas Tartu linn 1 000 540 eurot.
Käesoleval aastal on spordiklubides tegutsevaid lapsi 5428, toetussumma ühe lapse kohta on kasvanud 236 eurole ja kogusumma koos andekate noorsportlaste toetustega on 1 180 500 eurot. Lihtne aritmeetika näitab, et potentsiaalseid nii-öelda tänavalapsi on 414 võrra vähem ja see on ju igati positiivne.
Toetuste jagamisest rääkides ei saa ma vaikida asjaolust, et siin on likvideerimata teatav ebaõiglus. Üldjuhul toetatakse 7–19-aastaste laste sporditegevust, kuid võimlejatele on tehtud erand ja toetust saavad ka nooremad lapsed (seda küll 0,4 koefitsiendiga).
Olen Tartu linnavolikogu kultuurikomisjoni liikmena mitu korda juhtinud tähelepanu asjaolule, et tuleks rakendada võrdõiguslikkuse printsiipi ja toetada ka teiste spordialade nooremaid lapsi. Ilmselt pean aktiivsem olema. Kunagi ei saa tagasi lapse jaoks kadunud aega.
Liiguvad ja spordivad
Hea meel on aga tõdeda, et toetuste summa ja spordiga tegelevate laste hulk on suurenemas. Kindlasti aitab sellele veelgi kaasa praegu paljuski entusiasmist lastega töötavate treenerite suurem motiveeritus, kui järgmisest aastast käivitub riigi toetus treenerite palkadele.
Üks Eesti spordi uues arengustrateegias määratletud eesmärke – valdav osa Eesti elanikest liigub ja spordib – toimib Tartus juba praegu päris hästi.
Lisaks linna korraldatavatele massiüritustele teeb juba väga väikeste lastega tänuväärset tööd klubi Tartu Maraton. Käesoleval aastal osales Tartu Maratoni suurüritustel kokku 13 566 last ja esimene medal, mille kõik särasilmsed osalejad saavad, võibki olla esimene samm tervislike eluviiside ja spordi poole.
Populaarne on pargijooksude sari ja mitmed suusaüritused, mis pakuvad osalemisrõõmu kogu perele.
Üritusi, nii spordi kui muu huvihariduse vallast, kus lapsed saavad koos vanematega osaleda, peaks tegelikult rohkem olema, sest eluterve hoiak algabki perekonnast. Linna toetused spordiüritustele on 2012. aastaga võrreldes kasvanud käesolevaks aastaks 38 protsendile.
Tartu kultuurkapitali spordikomisjoni esimehena võin öelda, et oleme alati konsensuslikult toetanud laste spordiürituste korraldamist, olgu see siis lasteaedade spordipäev, ülelinnaline võimlemispidu või pisikeste ujumisvõistlused.
Huvitegevuse laialt alalt muusikast, kokandusest ja loodusest kuni lennumudelismini on linnalt tänavu toetust saanud 39 ühingut, kus tegutseb kokku 1662 noort tartlast.
Samuti on toetatud 2241 lapse osavõttu mitmesugustest laagritest (spordi- ja vabaajalaagrid, vähekindlustatud peredest pärit laste laagrid, töökasvatuslikud laagrid). Toetus noorsooprojektidele on võrreldes 2012. aastaga kasvanud umbes 35 protsenti.
Milleks osalustasu
Lugejal võib tekkida küsimus, et kui linn nii-öelda pearahaga toetab, miks siis peab maksma veel osalustasu või õppemaksu. Linna toetus on ette nähtud tegevuskuludeks, ruumide rendiks, kommunaalkuludeks ja juhendajate töötasuks.
Õppemaksu või osalustasu suurus lapsevanemale tuleneb sellest, millistes tingimustes ja ruumides ringid-klubid töötavad.
Selge on see, et kõik püüavad osalustasu hoida nii väikse kui võimalik, et ka vähekindlustatud perede lapsed saaksid tegelda soovitud huvialaga.
Tartu liigub vastavalt võimalustele tasapisi õiges suunas ja iga aastaga panustatakse huviharidusse natuke rohkem raha.
Meie pere lastest üks tegeleb võistlustantsuga ja lööb kaasa Vanemuise etendustes, teine on alles väga väike, kuid olen tema tuleviku pärast rahulik.
Tartlasena ei pea ta kaubanduskeskuses hängima, siin saab leida meelepärase ja taskukohase tegevuse kas spordi- või mõnes muus huvivaldkonnas.
Tartu Postimees 3.12.2014