Lauskontrollist parem on makstud maksude avalikustamine.
Üks Eesti väljaanne avalikustas hiljuti suuremate ettevõtete tasutud tulumaksusummad. Miljonid eurod, mida edetabeli esimesed on riigieelarvesse kandnud, näitavad, et jutt, nagu ei maksaks ettevõtted Eestis tulumaksu, ei vasta sugugi tõele. Hoopis vastupidi, soodne maksukeskkond, muu hulgas ettevõtlusesse tagasi investeeritud kasumi tulumaksuvabastus, võimaldab töökohti luua, tulu teenida ja riigieelarvessegi raha tuua. Sellest lähtuvalt tasuks kaaluda, kas ei peaks kõik ettevõtete makstavad maksud olema avalikud. Sealhulgas ka tööjõumaksud, mida töötaja eest tasutakse.
Võlukunsti hind
Kujutame ette kahte kõrvaltänavatel asuvat juuksurisalongi. Juuksurite arv on sama, rendipind sama suur ja sama hinnaga, elektrit ja šampooni kulub ühepalju, kuid millegipärast on ühe salongi juukselõikuse hinnad teise omadest kolmandiku, isegi poole võrra madalamad. Milline võlukunst seda võimaldab? Uurides selgub, et nipp on lihtne – töötajatele makstakse suur osa palgast maksuvabalt, ümbrikus. Juuksurid on rõõmsadki, sest kätte saab justkui rohkem raha. Tulevane pension, mis sotsiaalmaksu arvelt väiksemaks jääb, tundub kauge ja abstraktne, jutt sellest, et näiteks haigekassale makstavast rahast tasutakse juuksuri lapse ravi eest, ei veena samuti.
Muidugi võib rakendada lauskontrolli, aga ka maksuametnike töötundidel on hind ning see hind võib olla suuremgi kui maksuotsustest loodetu, mis ettevõtte pankrotini viib, nii et riik lõpuks ikka oma rahast ilma jääb. Tõenäosus on suur, et lauskontrolliga paneks päris mitu juuksuritöökoda uksed kinni, uutele töötutele tuleks maksta abiraha ja nad ümber õpetada.
Ärgu juuksurid solvugu, sellist kõlvatut konkurentsi, kus mõni ettevõte ausalt makse maksab, teine aga riiki tüssates temalt kliente üle lööb, kohtab nii kaubanduses kui teeninduses. Sageli just väikeettevõtluses, sest suurte ettevõtete maine on ümbrikupalga maksmiseks liiga kõrge.
See on tsiviilkontroll
Kui aga kahe töökoja maksusummad oleksid avalikud nii, et konkurendi tulu- ja sotsiaalmaksu saaks maksuameti kodulehel vaadata, tekiks ausal ettevõtjal võimalus kahtlaselt väikeste numbrite puhul sellele tähelepanu juhtida. Tekiks võrdlusmoment. Tegu ei oleks mitte pealekaebamise, vaid tsiviilkontrolliga turu üle. Lisaks saaksid töötajadki järele vaadata, kas nende palgalt ikka maksuraha riigikassasse kantakse. Palgatase ühtlustuks, eelise saaksid need, kes on ausas konkurentsis paremad ja pingutavad rohkem. Kui „ümbrikupalkade“ osakaal väheneks, siis ka riigieelarve saaks tulusid juurde. Maksude maksmine peaks olema ju pigem auasi.
Lõpetuseks midagi neile, kes soovitavad ka kõigi eraisikute maksusummade avalikustamist nii, nagu seda kord aastas teisel pool lahte, Soomes, tehakse. Arvan, et olete nõus – nii, nagu paljudes muudes asjades, tuleb meil Soome ühiskonnani veel areneda. Usun, et sinna jõuame õige pea.
Artiklis väljendab autor enda isiklikke seisukohti.