Kiire lahendus majanduse august välja toomiseks puudub, küll aga oleme riigina teinud ja teeme ka edaspidi kõik endast oleneva, et vundament uueks majanduskasvuks oleks tugev, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nii maailma majanduses tervikuna kui ka Eestis on keerulised ajad. Eesti majanduse varasemalt kindlana püsinud eelised, lähedus tugeva majanduse ja kiire kasvuga Põhjamaa riikidele ning geograafiline positsioon ida ja lääne vahel, on ootamatult kiirelt pöördunud meie vastu. Kui naabritel läks hästi, olid head ajad ka Eesti majanduses, aidates tagada kiire majanduskasvu ning tugeva maksulaekumise.
Praegu on Põhja-Euroopa konjunktuur oluliselt nõrgem ülejäänud Euroopa omast. Seega tõesti puudub kiire lahendus majanduse august välja toomiseks. Küll aga leian, et oleme riigina teinud ja teeme ka edaspidi kõik endast oleneva, et vundament uueks majanduskasvuks oleks tugev. Lisaks näitavad prognoosid, et majanduslanguse põhi on meil käes ning uuel aastal algab kosumine. Võrdluseks: kui Eestis majanduslangus aeglustub, siis meie lähinaabritel ja ka mitmetes teistes Euroopa riikides langus kiireneb.
Investeeringute osakaal Eestis on EL-i üks kõrgemaid
Loomulikult tuleb riigil teha investeeringuid ja 2024. aasta eelarves on neil vaatamata keerulisele finantsolukorrale oluline roll. Meie siht on majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse kordategemisega, mille kõrval läheb järgmisel aastal majanduse ergutamiseks 1,9 miljardit eurot investeeringuid nii riigieelarvest kui ka välisvahenditest. See summa on Eesti uue majanduskasvu aluseks.
Eesti valitsussektori investeeringute tase SKP-sse on Euroopa Liidu üks kõrgemaid ja on seda ka kogu järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia perioodi jooksul. Kui EL-i keskmine investeeringute tase SKP-sse on kolme protsendi piires, siis Eestil on see üle viie protsendi.
Valitsuse investeeringud on nõudlus erasektori vaatevinklist vaadatuna ja seda nõudlust pakume rohkem kui teised Euroopa Liidu valitsused. Meie lõuna- ja põhjanaabritest on Eesti valitsussektori investeeringute osakaal suurim.
Investeeringuteks võtame igal aastal jätkuvalt ka laenu, 2024. aastal 1,7 miljardit. Kuna oleme riigi rahandusega jõudnud olukorda, kus meie kulude ja tulude vahel on vägagi tasakaalust väljas, läheb suur osa laenust kahjuks kasvanud püsikulude katteks. Osa laenust kulub ka kasvanud intressikulude tagasimaksmiseks. Iga rahandusest teadlik inimene saab aru, et see ei ole mõistlik ja jätkusuutlik.
Kaitse-eelarve suurendamine 3,2 protsendini SKP-st on praeguses julgeolekuolukorras samuti oluline investeering ettevõtluse ja majanduse vaates, et julgustada välisinvesteeringuid siia tulema. Eesti kaitsevõime hüppeline tõstmine vajas samuti lisaraha, ligi 400 miljonit eurot, mille katsid ära rasked, ent meie kõigi huvides vajalikud kevadised maksumuudatused.
Maksukoormus on EL-i madalaim
Mõistagi ei meeldi maksutõusud mitte kellelegi, aga pisut laiema pilguga ringi vaadates näeme, et võrreldes Euroopa Liidu keskmise maksukoormusega (2021. aastal 40,7 protsenti SKP-st) on Eesti Euroopa mõistes endiselt madala maksukoormusega riik. Hoiame 27 liikmesriigi seas tagantpoolt viiendat kohta.
Maksukoormus osakaaluna SKP-s on ettevaates samuti stabiilne. Järgmisel aastal kujuneb maksukoormuseks 33,8 protsenti SKP-st, mis on 0,5 protsendi võrra kõrgem kui 2023. aastal. Maksukoormuse väikest kasvu mõjutab eelkõige käibemaksu määra tõstmine, aga ka aktsiisimäärade tõstmine ja juriidilise isiku tulumaksu määra 2025. aastal tõstmisega kaasnev kasumite suurem jaotamine järgmisel aastal.
Kõikidest nendest muudatustest hoolimata jääb maksukoormus järgmisel aastal samale tasemele, kui see oli 2019. ja 2021. aastal. Seega ei tundu jutt Eesti maksukonkurentsivõime olulisest halvenemisest sellises valguses objektiivselt vaadates tõene.
Eesti ärikeskkond on maailma tippude seas
Eesti on riigina teinud väga palju selleks, et taristu mõttes oleks Eesti hea koht ettevõtte loomiseks ja äri ajamiseks ja et siin oleks lihtne ettevõtet luua, kasvatada ja äri ajada. Tõepäraselt mõõdavad seda kõikvõimalikud rahvusvahelised konkurentsivõime hinnangud ning edetabelites oleme alati väga kõrgel kohal.
Eesti Panga 2023. aasta Eesti konkurentsivõime ülevaatest saab lugeda, et Lausanne’i IMD instituudi rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis hoidsime eelmisel aastal EL-i riikidest üheksandat kohta. Andsime veidi järele majandusliku edu kategoorias, kuid parandasime oma positsiooni nii ettevõtete kui ka valitsuse tõhususe ning ka taristu kategoorias.
Äri ajamiseks kõige soodsamaid riike maailmas reastavas “Cost of doing business” tabelis on Eesti (2021) edetabelis Ungari, Leedu ja Tšehhi järel neljandal kohal. Maksusüsteemi konkurentsivõime (2023) edetabelis oleme püsivalt esimesel kohal. See näitab, et keskkond soodustab ettevõtlusega tegelemist ja see keskkond on loodud riigi otsuste toel.
Tegelikult on meil väikese ent tõhusa ja dünaamilise riigina veel nii mõndagi, mille üle uhkust ja head meelt tunda. Küll aga mõistan, et keerulisel ajal kipub see kõik murede ja ületamist nõudvate väljakutsete alla mattuma. Vaatame siiski tervikpilti ja hoiame muuhulgas meeles seda, mis meil juba hästi on: Eesti ärikeskkond on maailma tippude seas, maksukoormus Euroopa Liidu madalaim, investeeringute osakaal EL-i kõrgeim, tööpuudus on võrdlemisi madal, palgad kasvavad hindadest kiiremini ja meile on jätkuvalt abiks Euroopa Liidu toetused.