tuleks vaadata koosmõjus eelmise valitsuse tehtud otsustega tõsta miinimumi 654 euroni, tõsta märgatavalt pensione, toimetulekutoetusi, laste ja ning üksikvanema toetust.
Kinnitame valitsuses täna ning anname selle riigikogule üle. Meie siiras plaan on üle riigikogus sisulist debatti pidada ja seda kahel eesmärgil. Esiteks väärib avalikkus, et neile neid üsna põhjalikke muudatusi riigikogu kolme lugemise kaudu selgitatakse ja teiseks on riigikogul võimalik debati käigus paketti parandada, võttes arvesse tagasisidet, mida oleme juba kõigilt oma dialoogipartneritelt saanud.
Opositsioon on end juba valmis seadnud
Kas see debatt aset leiab, on sajaprotsendiliselt riigikogu otsustada. Nimelt oleme opositsioonilt juba kuulnud, et neil on kindel plaan kasutada kompromissitut obstruktsiooni ehk sisuliselt riigikogu töö sadade muudatusettepanekutega niimoodi seisma panna, et seadused selle istungijärgu jooksul vastu võetud ei saa. Obstruktsioon lõpetab debati ning siis on valitsuse ainus võimalus eelnõu usaldushääletusega sidumine. Kordan, et see ei ole meie eesmärk ega eelistus.
Samas kuuleme vastasrinna poolelt opositsioonile üsna tavapärast retoorikat teerullipoliitikast ja teiste arvamustega mitte arvestamisest. Juhin tähelepanu, et selle jutuga on obstruktsioon riigikogus vastuolus. Arusaadavalt sisaldab mõtteid, mis on valitsuserakondade vahel kokku lepitud, aga me oleme igati avatud argumenteeritud seisukohti arvestama. Aga seda saab teha vaid juhul, kui opositsioon ei sunni valitsust seda eelnõu usaldushääletusega siduma. Usaldushääletus on obstruktsiooni tagajärg, mitte vastupidi.
Selgitan veel kord üle, mis on valminud eelnõu mõte. Koalitsioon on algusest peale käsitlenud ühtse paketina, mis koosmõjus aitavad parandada seisu ning rahastada kasvanud kaitsekulutusi. Väikese rahvaarvu ja avatud majandusega riigis ei saa elada tulevaste põlvkondade arvelt, ei saa endale lubada olukorda, kus järgmise kriisi saabudes ei ole meil enam rahalist ruumi selle lahendamisesse otsustavalt sekkuda.
Hüvasti, ebaefektiivsed maksusoodustused!
Meie kulude ja tulude suhe peab olema paigas, sest nii saame hoida majanduskeskkonna konkurentsivõimelisena ja jätkusuutlikuna. sisu osas ei ole midagi muutunud ning see sisaldab kõiki neid teemasid, millest oleme juba rääkinud.
Nii on valitsuse eesmärk muuhulgas kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada määra ning asendada regresseeruv tulu ühtse tuluga. Maksusoodustusi nagu näiteks kodulaenu intresside või lastega seotud saavad kasutada eelkõige suurema sissetulekuga inimesed. Riigi toetust vajavad aga just väiksema sissetulekuga inimesed.
Sel põhjusel ei ole inimeste toetamine maksusoodustuste kaudu kõige tõhusam viis. Ühtne 700 eurot tulu on üheks viisiks tagada paremini inimeste võrdne kohtlemine, sõltumata nende sissetuleku suurusest. Selle, et suuremat sissetulekut omav inimene rohkem panustaks, aitabki juba eos tagada protsentuaalne – mis summana võttes ongi kõrgema sissetuleku juures suurem.
Käibemaks tõuseb koos majanduse taastumisegaKäibemaksumäära tõstmisega taotleme samuti lisaraha eelarvesse. Käibemaks on peamine eelarvetulu allikas, mis ei ole sihtotstarbeline (nagu näiteks ) ja seetõttu ainuke võimalus kiiresti olulisel määral riigi tulusid suurendada. Määra tõstmine toimub alates 1. jaanuarist 2024 ehk ajal, kui majandus on kevadise prognoosi kohaselt taastumas, kindlustunne on tõusmas ning tarbimiskulutused taas suurenemas.
Nagu on öelnud, on käibemaksu ja sisuliselt riigikaitsemaks, sest nende kahe maksuga on seotud praktiliselt kõik inimesed, ning ka see, et me oleme iseseisev ja kaitstud riik, on vajalik kõigile inimestele.
Mis puudutab majutussektorit, siis ka neid 2025. aastast puudutava edasine arutelu jätkub riigikogus, kus kindlasti toimub osapoolte täiendav ärakuulamine ja arutelu. Mõistame igati nende murekohti, kuna tegu on sektoriga, mis sai koroonakriisis enim kannatada ning mille taastumine on olnud aeglasem, kui teistel. Küll aga tõdemust, et majutusasutuste hinnatõusu tõttu väheneb Eesti kui reisisihtkoha konkurentsivõime, nii üheselt võtta ei saa.
Meie parimate analüütikute hinnangu järgi ei muuda majutuse hind märgatavalt turistide eelistusi Eesti kui sihtkoha valikul, kuna lähimate konkurentide (Läti ja Leedu) majutusteenuste hinnatase on juba praegu märkimisväärselt madalam ning turistide muud kulutused on suurema hinnaelastsusega (st pigem hoitakse kokku muudelt kuludelt). Turistide käitumist mõjutavad lisaks hotelli hindadele ka mitmed muud tegurid nagu näiteks sihtkoha atraktiivsus, turismiteenuste kvaliteet, üritused, ilmastik, transpordiühendused, vabaaja veetmise võimalused jne.
Meil on kiire
Opositsioon on palju rääkinud, et võidavad eeskätt kõrgemat palka saavad inimesed ning kaotavad pigem madalapalgalised. Ma ei taha sellega kuidagi nõustuda. Jah vastab tõele, et jätab rohkem raha kätte eeskätt 1200-8000 eurot teenivatele inimestele, palgad tõusevad kuus kuni sada eurot. Ent meenutan, seda tuleks vaadata koosmõjus eelmise valitsuse tehtud otsustega tõsta miinimumi 654 euroni, vabastada keskmine pension ja tõsta märgatavalt pensione, toimetulekutoetusi, laste ja ning üksikvanema toetust.
Need sammud on suunatud just madalamat palka teenivatele inimestele. Samuti on koalitsioonilepingus kirjas, et lepime tööandjate ja ametiühingutega kokku, et 2027. aastaks liigume alampalgaga 60 protsendini mediaanpalgast.
Miks on meil kiire? Sügisel hakkame kokku panema 2024. aasta ja nelja aasta . Koalitsioonikōnelustel oleme kokku leppinud, et soovime 2024. aastal saavutada eesmärgi, et eelarve ei oleks suuremas nominaalses puudujäägis, kui -3 SKP-st, mida nõuavad meilt ka Euroopa Liidu reeglid.
Selles protsessis on oluline nii see, mis juhtub järgmisel aastal, aga samamoodi ka see, mis juhtub aasta pärast. Maksukorralduse seaduse kohaselt peab ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Kuna varaseimad eelnõuga kavandatavad peaksid jõustuma 2024. aasta alguses, on vajalik seadus vastu võtta hiljemalt selle aasta 30. juunil. Ka teiste koalitsioonileppest tulenevate muudatuste kiire vastuvõtmine annab maksumaksjatele rohkem aega muudatustega kohanemiseks.
Rõhutan veelkord, et koalitsioon soovib pidada avatud ja sisukaid arutelusid, leida kompromisse ning kuulata, millised on opositsiooni ettepanekud kaitsekulude katteks ja parandamiseks täiendavate tulude või kokkuhoiukohtade leidmisel. Meie soov ei ole teha usaldushääletust ja seda me maksueelnõu esitamisel tegema ei lähe.