Paneme praegu valitsuses kokku pikkade aastate üht kõige tähtsamat riigieelarvet, mis annab riigile suuna väga mitmeks järgmiseks aastaks. Kaalul on, kas meil ootab pikaajaline laenuorjus või oleme jätkuvalt endaga hakkama saav vaba riik.
Ajakirjandus kirjutas ja mõnedki poliitikud lootsid, et suvine majandusprognoos, mis on eelarve koostamise aluseks, tuleb parem kui kevadine ning ehk saab riigi rahanduse olukord kui võluväel ise korda. Kahjuks nii lihtne see pole.
Prognoos näitab, et meie majandus püsib sarnaselt muu Euroopaga kauem languses ja eelarvedefitsiit 2027. aastal tuleb üle kahe miljardi euro. See tähendab, et ainuüksi laenuintressideks maksame aastas tervelt 480 miljonit eurot.
Ja praegust suunda järgides kasvab see summa iga-aastaselt, sest üha suurem eelarvedefitsiit tuleb katta uute laenudega. Meil ei ole riigina enam aega seda probleemi tulevikku lükata, peame tulusid ja kulusid tasakaalu viivad otsused tegema kohe, juba selle eelarvega.
2024. aasta riigieelarve ja nelja aasta eelarvestrateegia fookused on Eesti riigi kaitse – nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv rohereformide kaudu, riigi rahanduse jätkusuutlikkus ning Ukraina toetamine.
Majanduskasv ja korras riigi rahandus käivad käsikäes
Jätkuva majanduslanguse käigus on valitsust süüdistatud, et me ei astu samme majanduse kasvule pööramiseks. Ma pole sellega üldse nõus. Tõsi on, et väikese ja avatud majanduse puhul on riigi käes vähe hoobasid, et majanduskasvu mõjutada, aga teeme selles suunas tänavuse eelarvega mitu väga olulist sammu.
Majanduskasvu kütuseks on korras riigirahandus madala maksukoormuse ning konkurentsivõimelise majanduskeskkonna kaudu. Peame riigina oma kohustustega hakkama saama ja looma parimad tingimused ettevõtluse arendamiseks.
Tulevikumajandus on roheline, selle vedamiseks vajame läbimõeldud tegutsemist ja rohereformidesse investeerimist. Majanduskasvu mootorina on meil järgneval neljal aastal kasutada 4,3 miljardit Euroopa Liidu struktuurifondide ja taasterahastu vahendeid, lisandub ca miljard CO2 vahendeid ning põllumajandustoetused.
Eelmisest rahastamisperioodist on veel aasta lõpuni kasutamiseks 297 miljonit eurot. See on suur raha, mis tuleb nutikalt ja tulevikku vaatavalt tööle rakendada, et see tooks edu meie ettevõtjatele ja pikaajalise majanduskasvu riigile.
Tulevikku peab vaatama ka eelarvepoliitikat kujundades. Võlgu elamine ja laenurahast püsikulude katmine koos kasvavate intressidega viivad meid üha sügavamasse auku. Välja ronimiseks tuleks aina rohkem makse tõsta, mis teeb inimeste elu raskemaks ja pärsib ettevõtluskeskonda.
Maksud olgu nii kõrged, kui efektiivse ja kaitstud riigi pidamiseks vajalik, mitte populistlike lubaduste katmiseks. Kui soovime olla ettevõtetele atraktiivsed, peab meie maksupoliitika olema etteaimatav, mitte hoogtöö korras neid maksustav, kellel parasjagu poliitikute arvates liiga hästi läheb.
Eesti laiapõhjaline riigikaitse on prioriteet
Venemaa agressioon Ukrainas on sundinud meid tõstma oma kaitsekulud kolme protsendini SKPst pluss liitlaste vastuvõtukulud. Kokku tähendab see ainuüksi 2027. aastal üle 500 miljonit eurot täiendavat kulu aastas, mil kaitsekulud tõusevad kokku 1,47 miljardini.
Viimaste aastate kriisid ja Ukraina kogemus on näidanud, et lisaks sõjalisele kaitsele on vaja investeerida püsivalt meie sisejulgeolekusse. Nii saame kindluse, et oleme rahuaja kriisideks ja võimalikuks sõjaliseks konfliktiks hästi valmistunud.
Riigikantselei on põhjaliku töö tulemusel meie vajadused kokku koondanud: vaja on täiendada kriisivarusid, soetada päästetehnikat ja teavitussüsteeme, koondada kokku kriisidega toimetulekuks vajalik inimressurss, nii professionaalne kui ka vabatahtlik. See kõik on riigile täiendav kulu, milleks on vaja vahendid leida.
Oleme keerulises olukorras, kus päris kõiki vajalikke kulutusi korraga teha pole kahjuks võimalik. Minu hinnangul ei ole järgneval aastal palgatõusud riigile jõukohased. Sel aastal on palgakasv avalikus sektoris korralik ning loodan, et ehk mõistavad ka õpetajad, päästajad, politseinikud ja teised tublid riigiteenistujad, et raskel ajal meie julgeolekusse investeerimine on oluline.
Me ei tohi ära unustada, et ukrainlased seisavad iga päev ka meie julgeoleku eest ja see on osa meie riigikaitsest. Oleme neid selles toetanud ning peame seda suunda jätkama. Selleks koostasime koos välisministeeriumiga nelja aasta Ukraina toetamise plaani, millega soovime iga-aastaselt panustada Ukraina ülesehitamisse oma vahendite, Euroopa Liidu eelarve ja garantiide kaudu, millega võimendada suuremaid laene.
Eesti on üks vähestest riikidest, kes on oma esimesed sammud Ukraina ülesehitamisel teinud ja rajanud koos Eesti ettevõtjatega kohalikele lastele uue ja turvalise lasteaia. Plaanime seda tegevust jätkata ja nii avada tee Eesti ettevõtetele Ukraina ülesehitamisele, mis toob ka meie majandusse olulist tulu.
Keerulises olukorras tuleb leida võimalusi
Kuidas kõiki neid vajalikke ja möödapääsmatuid tegevusi teha, kui majandusprognoos on kõike muud kui lilleline ja riigi rahandus on keerulises seisus?
Suur miinus riigi rahakotis sai uuele valitsusele selgeks juba kevadel. Koalitsioonilepingut kokku pannes tegime mitmeid raskeid otsuseid, mis raputasid ühiskonda, kuid olid Eesti tuleviku vaates möödapääsmatud. Kaitsekulude tõstmine kolme protsendini SKPst on hädavajalik ning meie ümber toimuvat vaadates jääb see tase veel pikaks ajaks püsima.
Kaitsekulude katmiseks tõstsime suve alguses käibe- ja tulumaksu ning aktsiise. Samuti kaotasime mitmed maksusoodustused ja muutsime äsja tõusnud perehüvitised riigi rahakotile jõukohasemaks, kuid mis on endiselt Euroopa ühed suuremad.
Kuigi majanduse väljavaated on kevadega võrreldes mõnevõrra pessimistlikumad, siis enne suve vastuvõetud maksuotsused katsid lubatult kasvanud kaitsekulud ja parandasid eelarvepositsiooni. Suveprognoosi järgi on laenukoormus 2027. aastaks langenud 33 protsendilt 30 protsendini, mis tähendab seda, et hoiame intressikuludelt kokku üle 70 miljoni euro.
Perehüvitiste muudatused toovad eelarvesse perioodil 2024-2027 kokku üle 500 miljoni ja maksumuudatused 780 miljonit eurot täiendavat tulu.