Mart Võrklaev: kolm sammu, millega valitsus tühistab selleks talveks kõrged elektrihinnad

Arvamus
|
|
25.08.2022

Möödunud sügisest saadik oleme pea igakuiselt valitsuses tegelenud energiahindade kiirest kasvust tuleneva šoki leevendamisega. See pole muidugi midagi erilist või Eestile ainuomast – püstloodis tõusnud energiahinnad ja nendega kaasas käiv rahulolematus on tabanud kõiki Euroopa valitsusi.

Meie energiasüsteemi lahtihaakimine räiget vallutussõda pidavast Venemaast on keeruline ja toob endaga kaasa ka mitmete varasemate otsuste ümbervaatamise. Usun, et pikas perspektiivis tuleb see meile kasuks, meie elektritootmine saab puhtamaks ja iseseisvamaks kiiremini, kui see oleks juhtunud muidu.

Lühikeses plaanis on olukord siiski keeruline, näiteks veel kevadel ennustati meil, et vähemalt suvel saame kallist elektrist hõlpu, tegelikult on need kerkinud aga uutesse kõrgustesse nii tunni kui kuu keskmisi vaadates.

Olen seisukohal, et me ei saa minna talvele vastu olukorras, kus kodutarbijad järgmise päeva elektri tunnihindu oodates kabuhirmus uudisteportaale värskendavad. See pole lihtsalt jätkusuutlik. Seetõttu on valitsus välja töötanud mitu meedet, et kõrged elektrihinnad selleks talveks tühistada.

Esiteks võtsime riigikogus juba kevadel vastu seaduse, millega tarbijatel tekib võimalus fikseerida oma elektrihind pikemaks ajaks võrdlemisi soodsatel tingimustel.

Kontrollisin elektrihind.ee’st järele, ka täna on võimalik sõlmida leping, mille järgi öise elektri eest tuleb maksta 16 ja päevase eest 20 senti kilovatt-tunnist ehk keskmise hinnaga 18 senti kilovatt-tund.
See leping tuleb, tõsi, sõlmida seitsmeks aastaks ja seda varem muuta soovides peab arvestama leppetrahviga. Seadusandja poolt sellisel kujul lepingu lubamise mõte aga just selles ongi, et tootja saaks pakkuda pikaajaliselt soodsa hinnaga elektrit ning tähtajaliste lepingute vastu ise taastuvaid tootmisvõimsusi rajada.

Kui tahta oma igapäevasele elektrimurele konkreetset lahendust, mis ei lase arvel ka pisut suurema püsitarbimise puhul käest ära minna, on see täiesti arvestatav variant.

Kui ma ise eelmisel talvel oma lepingu toona pakutud keskmiselt 13-sendise kilovattunni hinna peale fikseerisin, leidus palju neid, kes arvasid, et see on rumal mõte. Aga mida kuu edasi, seda mõistlikum see idee vähemalt mulle tunduma hakkab.

Teiseks töötame valitsuses praegu välja elektri universaalteenuse paketti. Olemuslikult on see ainult kodutarbijatele pakutav ajutine lahendus, mis võimaldab fikseerida oma lepingu mõistlikul hinnatasemel, mille paneb paika konkurentsiamet.

Selleks kohustatakse kodutarbijatele elektrit müüma Eesti Energia kõige säästlikumad põlevkivikatlad. Lahendus peaks hakkama kehtima 1. oktoobrist, loodan, et ka see pakub inimestele talveks hinnaleevendust.

Kolmandaks oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud kütteperioodi energiahindade leevendusmeetmetes. 1. oktoobrist 1. aprillini kompenseerib valitsus lisaks universaalteenuse hinnale kodutarbijatele elektrihinnast 50 eurot megavatt-tunni kohta.

Gaasi kodutarbijatele hüvitame 80 eurot ületavast gaasihinnast 80%, seda kuni tarbimiseni 2600 kilovatt tundi kuus. Ka kaugkütte kodutarbijatele hüvitatakse 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast 80%. Loodetavasti tähendab see, et šokki põhjustavaid arveid meie inimestele sel talvel lihtsalt ei laeku.

Leevendusmeetmete kõrval ei tohi ära unustada suurt pilti. Valitsus on juba öelnud, et astub samme nii elektribörsi süsteemi toimimisse sissevaatamiseks kui CO2 kvoodisüsteemi ülevaatamiseks.
Need on mõlemad olulised valdkonnad, aga peame endale aru andma, et need ei lahenda juurprobleemi, milleks on soodsate elektritootmisvõimsuste puudumine meie regioonis. Aga loomulikult tuleb kõik võimalikud variandid läbi arutada ning Euroopas peaks meiega sarnaselt mõtlevaid valitsusi olema üksjagu.

Ja kindlasti tuleb edasi minna investeeringutega nii taastuvenergia kui juhitavate võimsuste loomiseks Eestisse.

Osa neid samme on juba eelmise koalitsiooni ajal kokku lepitud ning loodan, et uue energilise majandusministri käe all hakkavad liikuma palju kiiremini kui varem.

Kindlasti astub oma sammud siin riik, juba 2030 peame tootma sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastane tarbimine.

Oleme igati püüdnud kiirendada tuuleparkide rajamist, võttes vastu mereala planeeringu, seadustasime kohaliku kasu instrumendi ning oleme otsustanud toetada eraldi meretuuleparkide võrguühendusi ja päikeseenergia võrku ühendamist üle Eesti.

Oma sammud saab astuda ka iga inimene ise – soovitan uurida Kredexi lehelt võimalikke toetusi majade soojustamiseks ja päikesepaneelide paigaldamiseks, mida saavad taotleda nii korteriühistud kui individuaalelamud. Kindlasti need, kes paar aastat tagasi otsustasid rajada oma väikese päikesepargi, on otsusega täna vägagi rahul.

Kuni uued tootmisvõimsused aga meieni jõuavad, peab riik astuma samme, et energiahinnad ei segaks meie põhitähelepanu pühendamist julgeolekukriisile.

Energiahindade kergitamine on relv, mida Vladimir Putin Euroopa vastu kasutab, ja oleks ülimalt kahetsusväärne, kui see ka tulemusi annaks.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt