Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete eest

Arvamus
|
|
27.05.2024

Euroopa Liidu rahandusküsimuste nõukogul jäi Eesti ainsaks riigiks, kes ei saanud veel nõustuda digiajastu käibemaksupaketiga, millega pannakse platvormide vahendusel teenust müüvatele väikeettevõtjatele või eraisikutele käibemaksukohustus. Platvormidele see täiendavaid kohustusi kaasa ei too, kuid loob ebavõrdsust platvormide vahendusel ja muul viisil teenust pakkuvate isikute vahel. Kuna ELis on maksuküsimuste hääletustel vajalik kõikide riikide nõusolek, jäi pakett vastu võtmata.

Kolmeosalise paketi puhul oli meie ainsaks murekohaks nn eeldatava tarnija režiimi kehtestamine, mis tähendab, et platvormid peavad lisama käibemaksu nende vahendusel pakutavatele sõidu- ja majutusteenustele, millel see seni on puudunud. See on üsna põhimõtteline muudatus senises käibemaksusüsteemis nii meil kui mujal, sest kaotab teatud viisil teenuse pakkujatele ära võimaluse väikeste mahtude korral tegutseda käibemaksuvabalt. Meie otsust see osa tagasi lükata on mõni liikmesriik tunnustanud, teised on aga väljendanud kriitikat, et meie vastuseis on üksnes tingitud Eesti juurtega Bolti ärihuvide kaitsmisest.

Lisaks Boltile puudutab ettepanek kõiki teisigi sõidu- ja majutuse platvorme, nii AirBnB-d, Bookingut kui ka Uberit jne. Kõikide nende ettevõtete aastane tulu ületab 40 000 eurot, ehk piirmäära, millest algab Eestis käibemaksukohustus ja kõik nad käibemaksu ka tasuvad. Seega ettepanekus pakutav lahendus ühtegi uut maksukohustust platvormidele juurde ei too. Käibemaks alates esimesest teenitavast eurost rakenduks aga nende vahendusel teenuseid pakkuvatele isikutele, olgu need siis ettevõtluskontot kasutavad või FIEna teenuseid pakkuvad eraisikud, või väikefirmad, mille käive jääb aastas alla 40 000 euro. Praegu valivad sellised isikud ise, kas soovivad end käibemaksukohustuslaseks registreerida või ei.

Meie jaoks on vastuvõetamatu asjaolu, et kui see sama väikeettevõte või eraisik kasutab oma teenuse pakkumiseks mõnda muud alternatiivi platvormile, siis sellisel juhul maksukohustus ei rakendu. Tänapäeval on neid variante küll vähem, sest platvormide vahendusel on lihtsaim klientideni jõuda ja klientidel omakorda sularaha ja kontaktivabalt teenuse eest tasuda, kuid muud valikud on siiski olemas.

Näiteks igaüks, kes soovib oma kodu vahel välja rentida, ja paneb kuulutuse Facebooki gruppi, siis ta käibemaksu tasuma ei pea, pannes korteri aga üles platvormile, nt AirBnBsse, lisandub hinnale käibemaks. Selle lisanduva käibemaksu maksab kinni tavaline tarbija – seega meie kõik, kes me neid teenuseid ostame. Rõhutan, et siinkohal maksustame erinevalt teatud viisil teenuse pakkumist. Eriti halb on, et maksustame just digitaalseid ja uuenduslike lahendusi. Sellised katsed digitaalset innovatsiooni takistada on kokkuvõttes karuteene majanduse arengule, nii takistaksime ise nutikaid ja tarku digilahendusi, millest võidavad nii ettevõtted kui riik tervikuna.

Ühtlasi aitavad just sellised nutikad digitaalsed lahendused meil jälgida tulu teenimist ja maksude kogumist tõhustada. Selleks seati ELis sisse platvormialase teabe automaatse vahetuse (DAC7) süsteem, mille kaudu platvormid üle ELi peavad sellest aastast esitama maksuhalduritele andmeid nende vahendusel tulu teenijate kohta. Eestis on see süsteem edukalt käivitunud ning Maksu- ja Tolliamet ootab veel viimaseid andmeid. Siis saame ette selge pildi, mis sektoris toimub ja kui palju seal raha liigub. Mujal Euroopas jällegi süsteem nii hästi tööle pole hakanud ja siit ka vajadus leida uusi kiireid lahendusi, mitte parandada olemasolevaid.

Seni on Euroopa Liidu tasandil väike ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist oluliseks peetud, ka ELi käibemaksudirektiivis on kokku lepitud VKE-skeem soodustamaks väikeettevõtjatena tegutsemist – nii ei pea riigipõhise piirmäära alla jäävad müüjad tasuma käibemaksu ja nende halduskoormus on väiksem. Täiendavalt oleme seda lihtsustamas veel piiriülese tegutsemise korral. Eestis viin vastava eelnõu lähiajal valitsusse ja riigikokku.

Ja nüüd teiselt poolt keerame osale väikeettevõtjatest kohustusi hoopis juurde. ELi ettepanekuga nõustudes peaksid väikeettevõtjad hakkama tõstma hindu käibemaksu lisamisega, kuid sisendkäibemaksu nad tagasi nõuda ei saa. See ei soodusta kuidagi õiglast konkurentsi. Müüjate jaoks peaks käibemaks olema neutraalne, suurendades nende maksukoormust vaid lisandväärtusel põhineva summa võrra.

Kokkuvõttes tekib küsimus, et mida me sellise regulatsiooniga saavutada tahame: maksustada digitaalsel viisil müüdud majutuse ja sõitjateveo teenus käibemaksuga, maksustada kõik platvormide vahendusel pakutavad teenused käibemaksuga, leida uusi viise riikide käibemaksutulude kasvatamiseks?

Meie kogemus on näidanud, et kehtivad reeglid töötavad hästi: kõik müüjad, nii väikesed kui ka suured, saavad platvorme müügi hõlbustamiseks kasutada. Kui see annab väikesele müüjale tõuke, mis võimaldab tal kasvada ja laieneda, jõuab ta käibemaksukohustuslase piirmäärani ja hakkab tasuma käibemaksu.

Platvormide aruandluskohustus annab meile selge ülevaate, mis majutuse ja reisijateveo sektorites toimub ja võimaldab vajadusel astuda samme maksukogumise parandamiseks. Praegu oleme käibemaksu kokku kogumises Euroopas esirinnas. Selles osas on maksuamet teinud head tööd ja siin pole jäänud palju neid kitsaskohti, mis ületamist vajaksid.

Maksusüsteemid kahtlemata peavad aja ja arengutega kaasas käima. Olen nõus kriitikaga selles osas, et ärimudelid muutuvad ja alati on võimalik teha kuskil midagi rohkem ja teha senisest veelgi paremini. Digimajandus koos platvormimajandusega on üks kiiremini arenenud valdkondi, erinedes mitmeti traditsioonilisemast ettevõtlusest. See on kindlasti valdkond, mille maksustamise juurde tuleme tagasi pigem varem kui hiljem koos põhjalikumate analüüside ja aruteluga. Seda nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil. Seniks aga ei tohiks me selgelt määratlemata probleemide ja eesmärkide valguses kehtestada rapsides aina uusi kohustusi ja kaheldavaid lahendusi, sellega innovaatilisi lahendusi pärssides.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt