Paljud inimesed küsivad neil päevil, miks inimesed, kes on teinud koroonaviiruse leviku piiramiseks jõupingutusi ja ennast vaktsineerinud, siiski samuti piirangute all kannatavad.
Valitsus on seadnud eesmärgiks hoida ühiskond nii avatud kui võimalik ja piirangute kehtestamisel eeskätt fokusseerunud vaktsineerimata inimestele, kelle tervis on praeguses kriisis kõige suuremas ohus. Seetõttu ütles peaminister Kaja Kallas juba kolm nädalat tagasi, et vaktsineerimata inimestele tuleks täiendavad kontrollimeetmed kehtestada. Eelmisel esmaspäeval hakkasid need ka kehtima ning COVID tõendiga pääsevad meeelahutusüritusele nüüd vaid need, kes on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud.
Kahjuks on viiruse leviku olukord nende kolme nädala jooksul halvenenud ja seda eriti haiglakoormuse vaatest. Haiglad on juba pidanud plaanilist ravi piirama ja peavad praegu võitlust selle eest, et iga COVIDiga haiglasse sattunud inimene saaks võimalikult head ravi ning ka vältimatu terviserikkega inimesed ei jääks ravimata. Just see on põhjus, miks valitsus eelmisel nädalal kehtestas mõned täiendavad kontrollimeetmed ka vaktsineeritud inimestele – et me saaksime viiruse kasvukurvi madalamaks ja tervishoiutöötajad jõuaksid kõigile inimestele abi pakkuda.
Ma mõistan nende inimeste frustratsiooni, kes on ennast vaktsineerinud ja nüüd tunnevad, et sellest polnud justkui kasu. Saan lohutuseks öelda, et kasu kindlasti oli, võrreldes eelmise lainega oleme just tänu ennast vaktsineerida otsustnud inimestele saanud vältida koolide ja ettevõtete täielikku sulgemist. Ja kasu on vaktsineerimisest ka inimestele endile, sest vaktsineerimata inimestega võrrledes on neil privileege praegu märksa rohkem. Aitäh kõigile pea 800 000 inimesele, kes selle sammu on astunud! Väga loodan, et viiruse kolmas laine õnnetub meil ületada nii, et riigi lukkupanemist ei tule ja nähtamatuid ohvreid, kelle vaimne tervis või majanduslik olukord kannatavad, on selles laines vähem.
Pole välistatud, et Eesti ikkagi satub olukorda, kus uusi kontrollimeetmeid on inimestevaheliste kontaktide vähendamiseks vältimatult vaja. Aga kinnitan, et põhimõte valitsuse kõikide otsuste taga on üks: hoida riiki võimalikult avatud, minimeerides samal ajal kriisi ohvrite arvu. See ongi keeruline tasakaaluülesanne, kus iga otsus puudutab kedagi isiklikult, aga loodetavasti tuleme sellega toime.
Seega, kui te pole veel ennast vaktsineerinud, siis võtke julgelt ühendust oma perearstiga ja küsige talt vaktsineerimise kohta. Kuigi sotsiaalmeedias hüppab iga päev välja mõni vaktsineerimise kohta värske tarkuse avastanud inimene, siis arstide ja teadlaste seas tegelikult vaidusi ei ole. Väga suurel enamikul inimestest aitab vaktsineerimine seda viirust kas vältida või märgatavat kergemini läbi põdeda. Ja viiruse deltatüvi levib umbes sama tõhusalt kui tuulerõuged, ehk varem või hiljem saab see haigus teid kahjuks kätte. Viimastel nädalatel on vaktsineerima jõudnud varasemast rohkem inimesi, peame pöialt, et see trend jätkuks.