Rahandusminister Maris Lauri kirjutab, et kõige parem plaan Eesti tuleviku kasvu tagamiseks on säilitada meie maksusüsteemi parimad jooned – selle lihtsus ja arusaadavus – ning samas vähendada tööjõu maksustamist ja tagada, et kasvavad sissetulekud ja heaolu.
Maailmas on väga mitmesuguseid maksusüsteeme, mis on kõik suuresti sõltuvuses konkreetse riigi ajaloost, ühiskonnast ja majanduslikus olukorrast. Ideaalselt süsteemi, mis sobiks kõigile ja igal ajal, ei ole olemas. Kui selline eksisteeriks, küllap oleks see siis ka juba kasutusel.
Eesti maksusüsteemil on mõned väga olulised ja tugevad jooned. Kindasti on selleks lihtsus ja arusaadavus. Eestis on maksude tasumine lihtne toimudes valdavalt e-maksuameti kaudu ja maksumaksja jaoks kiiresti ja väheste kuludega. Lihtsamas ja arusaadavas maksusüsteemis on kergem maksupetturitele jälile saada. Eesti maksude kogumise edukus on leidnud märkimist ka hiljutises Euroopa Komisjoni sügisprognoosis.
Kui midagi on hästi, siis seda ei tasu muuta ehk Eesti maksusüsteem peab jääma lihtsaks, arusaadavaks, väheste eranditega ja lihtsa aruandlusega süsteemiks.
Suuremateks probleemideks, mis Eesti maksusüsteemi puhul märkimist leiavad, on madalapalgaliste suhteliselt kõrge maksustamine ja tööjõumaksude kõrge tase. Selleks, et parandada madalapalgaliste sissetulekuid ja ergutada ettevõtteid uusi töökohti looma, tulebki eelkõige just nende küsimustega tegeleda.
Tõstes maksuvaba miinimumi praeguselt 144 eurolt kuus 300 euroni kuus jääb madalama sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte ehk nende maksukoormus väheneb. Keskmist palka teeniv inimene võidab tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest 360 eurot aastas. Maksuvaba miinimumi tõusu juures tuleb kindlasti jälgida, et keskmine pension jääks ka tulevikus maksuvabaks.
Sotsiaalmaksu vähendamine 2% võrra 31%-ni ja töötuskindlustusmakse alandamine 1,95%-ni vähendavad maksukoormust keskmise palgaga töötaja kohta kokku 366 eurot aastas. Selle summa ulatuses võib tööandja tõsta palka, kuid samuti tekkib võimalus enam investeerida. Üpris tõenäoliselt jaotub nimetatud maksualanduste tulemusel tekkiv summa mõlemaks otstarbeks ehk töötajate palgakasv kiireneb ning ettevõtted saavad tõsta tootlikkust ja palgata enam töötajaid.
Sotsiaalmaksu puhul võib tekkida küsimus, et kuidas siis jääb Haigekassa ja pensionitega – just siit tuleb ju raha nendeks otstarveteks. Arukas on jätta ravikindlustuse osa ehk siis praegune 13% endiselt samaks ning pensionite maksmiseks teistest maksudest tulusid juurde leida. Seda tehakse ka praegu.
Kui 2019.aastaks jõuda eespool nimetatud sihtideni – 300 eurot maksuvaba miinimumi, 31% sotsiaalmaksu ja 1,95% töötukindlustusmaksuni -, siis on keskmist palka teeniva inimese maksukoormus vähenenud aastases arvestuses 756 eurot.
Selline maksuvähendus on võimalik kahjustamata eelarvetasakaalu, kuid selle nimel tuleb tegeleda paljude väga oluliste asjadega, millest on tegelikult ka palju räägitud. Üheks oluliseks osaks on alkoholi ja tubaka aktsiisi tõstmine sellises ulatuses, et nende tervistkahjustavate toodete tarbimine muutuks pidevalt rahaliselt kahjulikumaks. Ehk siis tubaka ja alkoholi toodete hinnad peavad aktsiisitõusu toel kasvama mõnevõrra kiiremini kui elanike tulud.
Maksu- ja tolliamet on juba näidanud, et maksupetturitega on võimalik edukalt võidelda. Kui investeerida maksupetturluse vastu võitlemisse, seda nii tehnoloogiasse kui ka inimestesse, siis on kindlasti võimalik aktsiise tõsta nii, et salaturg väheneb vaatamata maksude tõusule. See võimaldaks suurendada ka teiste maksude laekumisi. Maksupetturite vastu aitab kõige paremini see, et nad teavad, et nad jäävad vahele ja neid karistatakse. Selle nimel tuleb tööd jätkata, kuid mulle meeldiks näha, et ausad maksumaksjad – nii ettevõtted kui ka eraisikud – julgeksid ka oma käitumise ja tegudega maksupetturitele koha kätte näidata. Tegemist on ju vargusega teiste ettevõtete ja inimeste tagant!
Eespool juba osutasin sellele, et maksude alandamine annab ettevõtjatele võimaluse suuremat palgatõusu pakkuda, aga ka enam investeerida ja töötajaid palgata. Majanduskasvu on võimalik tõsta ka teistel viisidel. Siin on oluline näiteks ELi vahendite võimalikult kiire ja aruka rakendamine, Eesti ärikeskkonna pidev parandamine, hariduse aga ka teadus- ja arendustegevuse suurem sidumine ettevõtluse vajadustega. Eesti majanduse käekäik sõltub küll palju sellest, mis toimub meie naaberriikides, kuid ka meil endil on siin väga oluline roll. Sellesse tuleb uskuda ja selle nimel tegutseda. Minu arvates on vähemalt poole protsendi lisamine majanduskasvule meile täiesti jõukohane.
Me kuuleme tihti kurtmist, et Eesti avalik sektor on liialt suur ja ebaefektiivne, et ta tegeleb asjadega, millega ei peaks. Ka siin on ruumi ja põhjust kokkutõmbamiseks. Me peame mõistma, et nii nagu väheneb töötajate arv kogu majanduses, peab vähenemine toimuma ka avalikus sektoris. Elanike arvu vähenemine tähendab ka seda, et mitmete riigi poolt pakutavate teenuste vajadus väheneb.
Ei tohi unustada sedagi, et saame tegelikult praegusest palju enam kasutada mitmesuguseid e-lahendusi, erinevaid haldusprotsesse muuta ratsionaalsemaks ja odavamaks. Ei tasu unustada sedagi, et kui suudame kasvatada hõivet ja kaastata aktiivsesse tegevusse võimalikult palju inimesi, siis väheneb lõppkokkuvõttes ka vajadus maksta erinevaid toetusi.
Otstarbekus ja efektiivsus on olulised märksõnad, millele tuleb tulevikus väga palju tähelepanu pöörata. Tugi nõrgematele ühiskonna liikmetele peab jääma, kuid see peab olema just selline, mis vastab nende vajadustele. Raha puistamine kõigile on meie kõigi raha raiskamine, sest sellisel viisil saavad riigi raha need, kes seda ei vaja ning need kes vajavad, saavad seda liialt vähe.
On täiesti võimalik säilitada Eesti maksusüsteemi parimad jooned – selle lihtsus ja arusaadavus – ning samas vähendada tööjõu maksustamist ja tagada, et kasvavad sissetulekud ja heaolu.