Ma pole kindel, kas Isamaa ja Keskerakond on aru saanud, mis on EKRE eesmärk, tõdeb Maris Lauri.
Obstruktsiooni alustamine on lihtne, kuid sellest väljumine keeruline kui vaiad liialt sügavalt maasse lüüa. Esmaselt tuleb aga endale selgeks teha, mis on obstruktsiooni eesmärk, sellele vastavalt tuleb valida õige võte, maht ja kaaluda, kuidas sellest ka väljuda. Tuleb arvestada vastaspoole võimalike tegevustega, olla valmis ootamatusteks ja arvestada obstruktsiooni läbiviivate inimeste kulumisega.
Eelnõude obstruktsiooni on riigikogus küll ja küll nähtud, sihiks mõne eelnõu vastuvõtmine ühel või teisel kujul, aga ka soov näidata, et võideldakse kirglikult oma valijate ja lubaduste eest. Obstruktsioone on lahendatud ka läbirääkimistega, kus kõik asjaosalised on säilitanud näo ja nii mõnigi kord saavutanud vähemalt mõnede oma soovide arvestamise.
Seekord valitud obstruktsiooni viis osutab, et asi ei ole eelnõudes. Riigikogu töö halvamise võimalust teati, küll mitte laialt, kuid selle kasutamist on seni peetud ebariigimehelikuks ja ebaeetiliseks. EKREIKE aga oli uhke oma «avastuse» üle ning sattus esiti eufooriasse. Selles oli rõõmu valimiste võitja paika panemise üle ja usku, et nüüd saab end kehtestada. Seetõttu nõuti õigust otsustada valitsuskoalitsiooni tegevuste üle, selle üle, milliseid eelnõusid võib valitsus esitada, mida teha ja millal ehk vähemus nõudis endale enamuse õigusi. Nõuti diilitamist suletud uste taga. See on justkui kinnitus sellele, et inimene kipub mõõtma teisi oma mõõdupuu järgi, mistõttu ei tajuta adekvaatselt oma tegevusvälja.
Obstruktsiooni üritati lõpetada viisaka leppega. Nii jagas valitsus väidetavalt kõige olulisemaks probleemiks olnud maksupakett neljaks eraldi eelnõuks. Sellele võinuks järgneda taganemissamm, kuid nüüd oli äkki kõige probleemsem perehüvitiste seadus. Kuid ei saa olla nii, et ühele nõudmisele järgneb teine, siis kolmas ja sealjuures pole selge, mida üldse tahetakse. Kompromiss ei ole see, kus üks pool võtab kõik ja teisele poolele ei jää midagi peale alanduse aga just seda taheti.
Eelmine nädal kurnas obstruktante põhjalikult, laupäeval pidi neile selgeks saama, et ultimaatumeid ei täideta. Esmaspäeval lõpetati obstruktsioon ja sellega anti tegelikult EKREIKEle võimalus obstruktsioonist väljuda.
Ometi teisipäeval triangel jätkus ning EKRE võttis üles tuurid, mis tundub, et jahmatas ka teisi opositsionääre. Aga mine tea. Ma pole kindel, kas Isamaa ja Keskerakond on aru saanud, mis on EKRE eesmärk, kuigi seda on viimasel ajal korduvalt selgesõnaliselt välja öeldud. See on soov riigikogu töö halvamise ja maine hävitamise kaudu tekitada parlamentaarne kriis, mis viiks uute valimisteni, kus usutakse seekord võitvat.
Obstruktsioonist väljumine on keeruline, selleks on võimalus olemas, nüüd on Isamaa ja Keskerakonna valik, kas astuda EKRE veepöörisest välja ning näidata riigimehelikkust ja asuda eelnõude sisulise menetluse juurde. Kahtlematult tuleb muuta riigikogu kodu- ja töökorra seadust ning tegeleda ka sadade valdavalt sisutute eelnõude ja arupärimistega.