See, mis toimub praegu riigikogu suures saalis, on fundamentaalselt erinev kõigist varasematest juntimistest, obstruktsioonidest ja kõigest muust.
Kui varasemalt on takistatud üksiku eelnõu menetlemist, siis see on olnud opositsiooni enamasti tööriist, et survestada kokkulepeteni jõudma ohverdades siis enda võimalus päris parandusettepanekuid eelnõule teha.
Nüüd on opositsioon aga otsustanud riigikogu töö täielikult peatada ja efektiivselt asuda hävitama parlamenti kui institutsiooni. Miks ma nii räigelt seda ütlen? Sest parlament ei ole võimeline isegi istungeid alustama.
Valitsus ei saa üle anda eelnõusid, komisjonid ei saa asuda neid menetlema. Seda sõltumata sisust. Näiteks riigikogu ühine toetusavaldus Ukraina NATO liikmelisusele või välisdelegatsioonide loomisele või paljudele muudele olulistele teemadele, mis pole kuidagi seotud teemadega mida opositsioon oma tegevuse põhjustena nimetab.
Isegi kui kutsuda kokku riigikogu täiendav istung konkreetse päevakorraga, siis ka sel istungil saab opositsioon lihtsalt tuimalt istungi eelse üleandmiste menetlusega töö jätta tegemata. Nõnda jõuame me ühel hetkel olukorda, kus jäävad täitmata riigikogule ette nähtud olulised ülesanded, mis on lahti kirjutatud põhiseaduse paragrahvis 65:
Jah, ka arupärimiste küsimise õigust on põhiseaduses käsitletud, paragrahvis 74. Kuid see ei ole riigikogu põhitegevus. Nagu näete, on meie kõige esimene kohustus parlamendina võtta vastu seaduseid ja otsuseid. Selle kohustuse täitmise on parlament praegu muutnud võimatuks. Seega on praegune protsess katse riigikogu kui institutsiooni hävitada, mis on põhiseaduse vastane.
Ja miks on see eriti hull? Kui see jauramine jätkub ka sügisel riigieelarve vastuvõtmise ajal, siis võib jääda isegi riigieelarve vastu võtmata. Kui seda ei juhtu märtsikuuks, on president sunnitud välja kuulutama erakorralised valimised. Kuigi ma usun, et see võib olla näiteks EKRE tegevuse eesmärk, siis tegelikult kas see neile ikka meeldiks?
Kui džinn on pudelist välja lastud ja seni kuni riigikogu kodu ja töökorra seadust ei muudeta, on võimalik ka kõige väiksemal opositsiooni erakonnal alati, kui valitsuse töös miski ei meeldi, panna riik seisma ning kutsuda esile riigikogu erakorralised valimised. See on aga demokraatia surm ning täielikult vastuolus põhiseadusega.
Praegust olukorda võiks võrrelda sellega, et keegi tormab röökides ja splindita granaat käes tuppa ja nõuab midagi. Sul on variant lasta tal see tuba õhku lasta või loota, et ta võtab mõistuse pähe, paneb splindi korraks tagasi, aga põhimõtteliselt võib selle iga hetk uuesti välja tõmmata. Mulle tundub, et see ei ole enam parlamentaarne debatt, vaid puhtalt põhiseaduse vastane tegevus.
Loodan, et inimestele jõuab kohale, millega opositsioon hetkel tegeleb. Opositsioon ei võitle laste õiguste või maksude või kobareelnõude või menetluskiirustega. Opositsioon võitleb põhiseadusega ja Eesti demokraatliku korraga.