Eelarvedistsipliin on riigile väärtus ning ka praegune maksutõus ei tee Eestist kõrge maksukoormusega riiki, pealegi saab majanduskliima paranedes maksud üle vaadata, kirjutab riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski.
Majanduslanguse ajal on poliitikutel kõige mugavam olla opositsioonis. Saab avalikult kritiseerida valitsuse otsuseid ning võita rahvast enda poole, öeldes täpselt seda, mida inimesed kuulda tahavad ja kinnitada, et kõike oleks saanud teha teisiti ja paremini. Erakond Isamaa osutus selles küsimuses edukaimaks – nende reitingud purustavad kõik mõeldavad rekordid.
Kes vajab maksutõusu?
Ütlen kohe, et maksutõusud ei meeldi kellelegi ega saagi meeldida. Mõistan võimuparteidele suunatud kriitikat, kuigi õigluse mõttes väärib märkimist, et valimiskampaania ajal rääkisid reformierakondlased riigi rahaasjade kordategemise vajadusest ning sotsiaaldemokraadid tegid isegi ettepaneku tõsta tulumaksumäär 28 protsendini neile, kes teenivad üle 3000 euro kuus.
Arvan, et riigi jätkusuutlikku arengut põhiliselt tagavale keskklassile tekitaks selline maksupööre veelgi suurema šoki. Paljud inimesed on ju sunnitud töötama kahel kohal selleks, et teenida rohkem kui 3000 eurot kuus.
Paljudele seisneb ebameeldiv tõde selles, et kui praegu poleks langetatud otsuseid väga mõõduka maksutõusu kohta lähiaastatel, siis oleks riigi laenukoormus kasvanud ja riigivõla intressimaksed tõusnud. Pealegi, kui poleks astutud samme eelarvepositsiooni parandamiseks, siis oleks meie välisvõlg ületanud 4% SKTst.
Just sellele viitas rahandusministeeriumi kevadine prognoos. Sel juhul ületaks meie välisvõlg Euroopa Liidu lubatud taseme, mis kehtestas hiljuti maksimaalseks lubatud määraks 3% ja nõudis kõigilt ELi riikidelt oma eelarvete korda tegemist.
Võib küsida, mida on riigi tavaelanikel pistmist riigi välisvõla suurusega. Paljudes ELi riikides ületab see üldse 100% ja pole midagi, inimesed ju elavad. Tegelikult mõjutab välisvõla suurus varem või hiljem igat inimest.
Lihtsaim näide on tõsiasi, et eelarve kordategemiseks võib riik tõsta mitte ainult makse, vaid vähendada ka pensione, toetusi ja avaliku sektori töötajate palka. Lisaks võib kõrge riigivõlg kaasa tuua riigi laenuintresside suurenemise.
Investorid omakorda eelistavad tuua oma kapitali nendesse riikidesse, mis järgivad eelarvedistsipliini. Ma saan aru, et paljude jaoks tundub see tühise lohutusena, kuid meie maksukoormus on ELi siiski üks madalamaid. Arvan, et kui lähiaastatel majandusnäitajad paranevad, vaadatakse maksude suurus uuesti üle.
Kas majanduslangus on pöörduv?
Ettevõtjate edu on meie riigi majanduse edu tagatis. Just nemad loovad töökohti ja panustavad riigi arengusse. Kahjuks on viimased aastad olnud meie ettevõtjate jaoks ülemäära rasked – koroonaviirus, energiakriis ja sõda Ukrainas.
See oli paljudele suur löök – tuli kohaneda muutustega, vaadata üle oma ärimudel ning otsida uusi partnereid ekspordiks ja tooraine ostmiseks. Kibe tõde on, et kõik ei tulnud sellega toime, osad tootjad pidid oma tegevust kärpima, teised aga balansseerivad toimetuleku piiril.
Oleme praegu väga ebatavalises olukorras, kus Põhja-Euroopa konjunktuur on muu Euroopaga võrreldes palju nõrgem. Kui Euroopas tervikuna oodatakse majanduskasvu, siis meie lähinaabritel on oodata langust.
Väga olulised on meie riigi kaubandussuhted Rootsi ja Soomega. Kui Eesti ekspordi tase nendesse riikidesse on 25 protsenti, siis Läti ja Leedu puhul piirduvad need näitajad vastavalt 10 ja 6 protsendiga. Olulisim langus toimus kinnisvara- ja ehitussektoris. Seega sõltub meie majanduse taastumine ka sellest, kuidas läheb meie Skandinaavia naabritel.
Loomulikult mõjutab majanduse arengut ka kaubandussuhete katkemine Venemaaga. Kõige keerulisemas olukorras on need ettevõtted, mis rajasid oma äriplaanid Venemaa turule või Venemaalt pärit toorainele.
Kuid üldiselt näitavad prognoosid, et järgmisel aastal hakkab majandus aeglaselt taastuma ja inflatsioon aeglustub. Majanduslikust vaatenurgast tuleb praegust olukorda siiski globaalselt analüüsida – ettevõtjate maksukoormus on meil ELi üks madalamaid, investeeringute tase on endiselt kõrge, töötuse määr üsna madal ja me saame endiselt ELilt toetusi.
Majanduse taastumise üks võti on ka mõõdukas elektrihind. Arvan, et paralleelselt taastuvate energiaallikate arendamisega peame uuesti läbi mõtlema põlevkivienergia olulisuse meie riigi energiajulgeoleku ja majandusarengu jaoks. Olen kindel, et avalik arutelu sel teemal muutub lähiaastatel väga aktiivseks.