Kõigil teistel üle 12-aastastel inimestel on võimalik vaktsineerimisega anda oma panus selleks, et keegi ei jääks ravita, lapsed hariduseta ja me kõik ei peaks kevadeni istuma koduseinte vahel.
2015. aasta märtsis toimus lennukatastroof, kus Saksa odavlennufirma Germanwings kaaspiloot Andreas Lubitz otsustas minna vabasurma, võttes kaasa terve lennukitäie reisijaid. Hetkel, kui piloot oli kabiinist väljas, lukustas Lubitz kokpiti ukse, muutis lennuki kurssi ja suunas selle kokkupõrkele Prantsusmaa Alpidega. Kõik 140 reisijat ja 6 meeskonnaliiget, kes oleksid väga tahtnud veel elada, said lennuõnnetuses surma. Hiljem tuli välja, et Lubitz oli juba mõnda aega maadelnud depressiooniga. Tegelikult oli ta sel päeval haiguslehel, raviarst ei teadnud, et ta kavatseb lennata ja lennufirmani polnud haigusleht jõudnud.
See lugu meenus mulle, kui lugesin Eesti Ekspressist (EE 20.10.21) vaktsineerimata koroonapatsientidest intensiivravis, kes ütlevad, et on enda jaoks selgeks mõelnud, et pigem surevad Covid-19 kui vaktsineerimise tõttu. Isegi doktorikraad ei taga seda, et inimene suudaks mõista, et vaktsineerimisega kaasnevad terviseriskid on kordades väiksemad kui COVID-19 haigestumisega kaasnevad riskid elule.
Tunnen end nagu reisija kaaperdatud lennukis, mida juhib kamp lärmakaid vaktsiinivastaseid. Lennuk on juba võtnud kursi kindlale katastroofile. Piloot logistab kokpiti ust ning palub sisselaskmist, reisijad ahastavad ning anuvad lennuki kaaperdajaid, et nad mõtleksid enda ja oma lähedaste peale. Aga nood raiuvad, et nemad on vabad inimesed vabas riigis ja nende vabadust ei tohi piirata. Millist vabadust? Vabadust surra või vabadust tappa?
Vabaduse kaks tähendust
Poliitilises filosoofias tehakse vahet negatiivse ja positiivse vabaduse vahel. Negatiivne vabadus on piirangute puudumine, positiivne vabadus aga võimalus tegutseda nii, et omatakse kontrolli oma elu üle ja realiseeritakse oma eesmärgid. Vabaduse positiivne tähendus, mis on seotud inimese või ühiskonna enesemääramisega, ei välista riigi poolt inimeste vabadusele piirangute seadmist, kui see aitab kaasa ühiste eesmärkide realiseerimisele. Positiivne vabadus räägib inimese võimest juhtida oma elu ja teha autonoomseid otsuseid.
Sageli protestivad piirangute vastu just need, kes on ebakindlad, kes ei usalda iseennast. Eneseusalduse puudumisest saab alguse usaldamatus ühiskondlike institutsioonide vastu. Irratsionaalne usaldamatus on enesekaitse olukorras, kus tuntakse, et ei kontrollita olukorda. Hirmul on suured silmad ja hakatakse kahtlustama, et keegi soovib halba.
Moraalse inimese autonoomsed otsused ei ole isekad, vaid arvestavad ka teiste inimeste huvidega. Teatakse, et hea elu ei ole võimalik väljaspool ühiskonda ja kooselu seab piirid üksikisiku vabadusele. Vabadus ei ole kunagi absoluutne. Piir tuleb ette seal, kus ühe inimese vabadus hakkab ohustama teise samasugust vabadust. Ühe inimese vabadus end mitte vaktsineerida põrkub teise inimese vabadusega elule ja tervisele.
Pandeemia korral põrkuvad olulised väärtused: individuaalne vabadus ja tervis/elu; inimeste vaba liikumine ning rahva tervis; üksikisiku enesemääramisõigus ning solidaarsus. Tuleb leida tasakaal erinevate väärtuste vahel.
Vabadusega kaasneb vastutus
Igal medalil on kaks poolt: kui ühel küljel on vabadus, siis teine külg on vastutus. Ei saa olla nii, et ühed võtavad endale vabaduse ja teistele jääb vastutus. Kriisi olukorras peame kõik olema valmis oma vabadust piirama ja ka vastutama.
Iga inimene saab anda oma panuse: vähendades oma kontakte, kandes maski, end kaitsepookides ja aidates oma pereliikmetel ja tuttavatel jõuda vaktsineerima. Suur vastutus on praegu pandud tööandjatele, kes saavad teha immuunsuse (vaktsineerimise või läbipõdemise tagajärjel) tööl käimise tingimuseks; teenindusettevõtetele, kes peavad kinni piirangutest ja nõuavad oma klientidelt koroonatõendi või läbipõetuse tõendi esitamist.
Et hoida ära raskete tagajärgedega haigestumised ja surmad, selleks peavad inimesed end vaktsineerima. Kui nad seda mingil põhjusel ikkagi teha ei saa või ei taha, siis peavad nad suure nakkusohu korral jääma koduseinte vahele. Need, kes seda ei mõista, aitavad kaasa suure kahju tekkimisele.
Egoismi paraad
Täna on Tallinnas Vabaduse väljakul kavas korraldada protest valitsuse kehtestatud piirangute vastu. Piirangute vastu, mis püüavad hoida ära rasked haigestumised ja surmad ning kaitsta vaktsineerimata inimesi nende endi eest.
Kogunemine toimub ajal, mil koroonaviirus levib tohutu kiirusega ja inimesed peaksid hoiduma kontaktidest. Meeleavaldusele oodatakse tuhandeid inimesi, kuigi haiglad on öelnud, et meedikud on väsimusest kokku kukkumas ja hoiatavad, et seniste suundumuste jätkumisel võivad varsti jääda haigla ukse taha isegi erakorralist abi vajavad patsiendid.
On ilmne, et meeleavalduse korraldajatel puudub nii hoolivus kui vastutustunne. Piiramatu vabaduse nõudmine tähendab, et enda vabadus seatakse kõrgemale enda ja teiste elust ning tervisest. Kui Tõnis Mägi laulab sellel meeleavaldusel „Koitu“, mis oli meie ühtehoidmise ja iseseisvuse eest võitlemise hümn, siis täna saab sellest hümn egoismile. Iidolite langemine on suur moraalne kahju.
Ohus on just vaktsineerimata inimesed
Oleme vaid 3-4 nädala kaugusel olukorrast, kus haiglad ei suuda enam pakkuda vajalikku abi isegi kriitilises seisundis patsientidele. Kõige suuremas ohus on täna vaktsineerimata inimesed. Neil on suurem tõenäosus nakatuda, põdeda haigust raskemalt või koguni surra. Nii on uute piirangute eesmärk kaitsta just vaktsineerimata inimesi. Kuigi vaktsineerimisel on oma riskid (mis on võrreldes haigusega imetillukesed), pole meil midagi paremat võtta kui vaktsineerimine, et katastroofi ära hoida.
Inimestel võib olla väga erinevaid põhjusi, miks nad ei ole veel ennast vaktsineerinud. Seetõttu tuleb läheneda neile erineval moel. Kuulata ära nende kõhklused ja kahtlused ja kannatlikult jagada selgitusi. Näiteks on levinud valearvamus, et kui inimene on haige, siis ta ei saa end vaktsineerida. Tegelikult on neid, kes tervislikel põhjustel ei saa end vaktsineerida, Eestis teadaolevalt vaid 175. Krooniliste haigustega inimesed vajavad üldjuhul vaktsineerimist rohkem kui terved. Tuleks julgustada inimesi rääkima oma kõhklustest perearsti või mõne teise asjatundjaga, keda ta usaldab.
Sotsiaalministeeriumi korraldatud uuring Ida-Virumaa vene kodukeelega eakate elanike hoiakute kohta1 näitab, et tõese info jõudmist inimesteni pärsib sotsiaalne eraldatus ja umbusaldus Eesti riigi. Vastuseisu peamised põhjused on ohu alahindamine („viirus kaob iseenesest“, „oht ei ole nii suur“, haigestumise vältimiseks piisab muudest kaitsevahenditest), loodetakse, et haigus läheb ise mööda või kaheldakse vaktsiinide kvaliteedis ja tõhususes. Usutakse vene propagandat, et Lääne vaktsiinid ei ole nii tõhusad kui Sputnik. Uuringust järeldub, et vaktsineerimisotsusele avaldab mõju kõigi nimetatud põhjuste sümbioos, ent kõige tõsisemaks põhjuseks on hirm vaktsineerimise kõrvalmõjude pärast.
Leiame ühise keele
Küsimus on, kuidas võidelda väärinfoga ja aidata inimestel mõista, kuidas vaktsiinid toimivad ja kuidas nad kaitsevad oluliselt suuremate riskide eest, mis on seotud COVID-19 haigestumisega. See ei ole ainult vene kodukeelega inimesteni jõudmise küsimus. Sest hirmu on köetud üles ka eestikeelses elanikkonnas. Kuidas võidelda hirmudega? Kuidas teha nii, et hirmu asemel ei tuleks viha vaid julgus? Kuidas aidata vaktsiinivastasel muuta oma otsust nii, et ta nüüd vaktsineerima minnes oma näo säilitaks?
Usun, et kui arstid võtavad aja ja räägivad iga oma patsiendiga põhjalikult tema tervisest, siis nad jõuavad koos mõistmisele, et kaitsepookimine on enamikul juhtudel parim kaitse. Inimeste veenmisel võiks appi tulla ka kirik, kodanikuühendused ja kultuuriinimesed, kes oskavad rääkida kunstikeeles ja mõistavad, et igal linnul oma laul. Sest tundub, et teadlaste ja poliitikute juttu enam ei kuulata.
Leian, et meditsiiniteadlaste kõrval on vaja rohkem kuulata ka humanitaar- ja sotsiaalteadlasi, kes on uurinud seda, kuidas tekivad väärtuskonfliktid ja lahkarvamused, kuidas inimene mõistab ennast ja maailma. Miks teadust alati ei usaldata või millest üldse sõltub usaldus ja umbusaldus. Sest koroonakriis on ka usalduskriis.