Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber käis hiljuti välja idee anda pensionile minevale inimesele…
Töötuskindlustuse eesmärk pole päris sama, kui on pensionipõlveks n-ö sukasäärde raha kogumisel. Selleks, et elukvaliteet pensionile jäädes kehvemaks ei muutuks, on meil kolm pensionisammast: riiklik esimene, kohustuslik teine ja vabatahtlik kolmas sammas. Seega saab igaüks meist teha oma valiku ja otsuse, kuidas pensionipõlve investeerida.
Töötuskindlustuse mõte on tagada inimesele asendussissetulek ajaks, mil ta otsib endale uut töökohta. Vastavalt seniste sissetulekute suurusele-kasinusele planeeritakse ka väljaminekud ja kohustused. Kuna väljaminekud jäävad alles ka ajaks, mil uut tööd otsitakse, ei saa asendussissetulekuta hakkama. Omaette arutluskoht on aga, kui kiiresti tuleks uus töö leida.
Töötuskindlustus pole mõeldud üksnes tööotsijale, vaid sellega hüvitatakse osaliselt ka kulud tööandjale, nt kollektiivse koondamisega seotud kulud. Samuti hüvitatakse töötajaile nõuded tööandja maksejõuetuse korral.
Kindlustus on solidaarne: inimesele makstakse seaduses määratud protsent tema eelnevast keskmisest töötasust. Tegelikult saab töötuksjäänu mitu korda suuremat hüvitist, kui on kogunenud tema maksetest. Töötuksjäänule on see kasulik, sest ühe kuu hüvitis võrdub umbes 10 aastaga kogutud maksete summaga. Inimene, kelle staaž on alla 4 aasta ja 8 kuu, võib saada hüvitist ca 6 kuud (kuni 180 kalendripäeva) – esimese 100 päeva eest 50% ja edasi 40% keskmisest töötasust.
Töötukassal peab olema reserv, millest jätkuks vähemalt ühe aasta hüvitiste väljamaksmiseks. Kui seda pole, võib juhtuda, et isegi lühiajalise tööhõive muutuse korral tuleb maksemäära muuta.
Kui otsustaksime tagastada makstud raha pensionile jäävale inimesele, peaksime ilmselt maksemäära tõstma.
Töötuskindlustus ei saa olla pensioni lisasammas, sest sel on täita kindel ülesanne. Pigem võime arutleda töötuskindlustuse hüvitise suuruse üle, et tööotsijale oleks tagatud kindel sissetulek.