Peale vanemahüvitise kärpimise on nüüd välja käidud mõte muuta vanemahüvitis paindlikumaks. Iseenesest pole ju mõte halb, ent hüvitist tahetakse muuta nii paindlikuks, et seda võiks edaspidi välja võtta kas või poole päeva kaupa ja seda kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni.
Olla lapsega koos
Mis on vanemahüvitise mõte? Kehtiva seaduse järgi saab ema või isa lapsega kodus olla kuni lapse 1,5aastaseks saamiseni ja sel ajal kompenseeritakse vanemale saamata jääv tulu. Hüvitise suurus moodustub selle järgi, kui palju on vanem varem teeninud ja kui palju on selle pealt sotsiaalmaksu makstud. Enamik vanemaid saavad hüvitist tõepoolest 100% ulatuses varasemast töötasust, vaid väike osa ei saa. Nimelt on hüvitisele kehtestatud lagi, üle-eelmise aasta kolm keskmist palka. Süsteem on aidanud neid, kes enne sünnitust tööl ei käinud: sel juhul saadakse vanemahüvitist alammääras
Kindlustunne, et lapse esimesel poolteisel eluaastal on sissetulek tagatud, on aidanud peredel võtta vastu esimese, teise, kolmanda või enama lapse saamise otsust.
Raha ei pane kedagi sünnitama, kuid raha puudumine paneb jõudsasti mitte sünnitama. Ka meist rikkamad riigid ei suuda maksta nii suuri toetusi, mis kogu lapsekasvatuskulu kataks. Inimeste majandusliku kindlustatuse allikas saab enamalt jaolt olla ikkagi töö või ettevõtlus. Ent nii rikas on Eesti juba küll, et jaksame toetada vanemaid sel kõige haavatavamal ajal, kui nad tõesti ei saa tööl käia, sest laps on veel väike ja vajab pidevalt hoolt.
Kui 2007. aastal arutasime koos sotsiaaldemokraatidega vanemahüvitise pikendamist lapse poolteiseaastaseks saamiseni, kõne all oli ka paindlikkus. Siiski praegusest paremat lahendust ei leitud. Lastearstid rõhutasid, et 1,5 aastat on miinimum, kui laps vajab enda kõrval üht vanemat. Vanemahüvitise paindlikumaks muutmine vajab seetõttu väga põhjalikku analüüsi, sest praegune sotsiaaldemokraatide idee on väga lühinägelik.
Paindlik (ehk tegelikult tükeldatud) tööaeg toob riigile, tööandjale ja ka töötajale lisakulusid, mis ületavad eeldatava kasu. Hullemgi veel – tükeldatud hüvitise kasutamise seadustamine muudab väikelaste vanemate ehk valdavalt noorte naiste olukorra tööturul veelgi halvemaks. Paljude tööde puhul on tükeldamine vaat et võimatu. Enamikul juhtudel toob see kaasa halduslikud lisakulud alates tööaja arvestamisest ja lõpetades tasu hindamisega, üldise töögraafiku korraldamisest rääkimata. Tööandja ei saa töötajaga arvestada ja see toob kaasa lastega vanemate diskrimineerimise tööturul – neid ei taheta lihtsalt tööle võtta.
Süsteem vajab arendust
Tegelikult on mitu lapsevanematele sobivat lahendust aga juba täiesti olemas. Kehtiv töölepingu seadus annab võimaluse teha kaugtööd ja soosib osalise tööajaga töötamist. Oluline on inimeste teadlikkus neist võimalustest ning mõlema poole hea tahe, et leida sobivaim lahendus, kuidas pere eest hoolitsemist ja töölkäimist ühendada.
Tuleks mõelda hoopis sellele, mis saab siis, kui vanemahüvitise aeg saab läbi: vanem läheb tagasi tööle ja laps esimesse kollektiivi ehk sõime. See on suur muutus. Lastega pered vajavad rohkem tuge, et aidata kaasa töö ja pereelu paremale ühendamisele ning vajadusel pakkuda vanemale täiendus- või ümberõpet, et sisseelamine tööellu pärast pikka vaheaega oleks sujuvam.
Lasteaiakoht on üks olulisemaid tugesid töötavale vanemale. Vanem ei oota ainult kohta, kuhu oma laps jätta, vaid hoolivat lasteaeda, kus lapsed saaksid areneda, tegelda huvitegevusega ja sportida.
Vanemahüvitisest ei tohiks saada valimiseelne teema. Arutame parem selle üle, kuidas olemasolevat süsteemi veelgi paremaks muuta ning peredele kindlustunnet lisada.