E-maailm on täiesti loomulik asjaajamiskeskkond. E-pangas maksame üüri, lapse tulemusi jälgime e-koolist, anname digiallkirja, pargime mobiiliga.
E-maailm on täiesti loomulik asjaajamiskeskkond. E-pangas maksame üüri, lapse tulemusi jälgime e-koolist, anname digiallkirja, pargime mobiiliga.
Kõige selle taustal on aeg, mis kulub arsti ukse taga, registratuuri telefoni ootejärjekorras igavledes, oma andmeid taga otsides ja oma lugu pidevalt üha uutele õdedele ning arstidele korrates tarbetult maha visatud. Seega on lahendus ilmne: ka kõik tervise ja ravimisega seotud info peab omandama 21. sajandi Eestile kohase kuju: muutuma digitaalseks ja virtuaalseks.
E-tervisesüsteemi mõte ongi aidata inimestel saada tervemaks, hõlbustada arstide tööd ja luua selgem ülevaade tervishoiust Eestis. E-tervisesüsteem aitab hoida kokku aega ja raha, kasutada inimressurssi mõistlikult ning, mis kõige tähtsam – aitab säästa inimelusid.
E-tervis ei ole uus teema. Meedikud, IT-spetsialistid ja ametnikud on 2002. aastast alates keskendunud e-tervise väljatöötamisele. 2004. aastal esitati esimesed taotlused Euroopa struktuurifondi. Tõsiselt on arutletud e-tervise õigusruumi ning infosüsteemiga seonduvate eetiliste probleemide üle. Oleme jõudnud nii kaugele, et valitsus on saatnud e-tervise seaduse riigikokku.
E-tervis ei too totaalset jälgimissüsteemi
Kvaliteetne arstiabi ei tohi muutuda elitaarseks teenuseks, millele on ligipääs vaid suurlinnade elanikel. E-tervis loob ka ääreala memmele võimaluse saata oma diagnostikamaterjal pealinna radioloogile arvamuse saamiseks. Ja seda peab saama teha turvaliselt. Riigi kohus on nii delikaatset infot, nagu on seda inimese tervis, kaitsta kõrgeimal tasemel. Turvalisuse peale on mõeldud väga tõsiselt süsteemi loomisest alates. Tehnoloogiliselt kaitstakse andmeid kõrgeimal tasemel ning turvalisuse tase on võrreldav pankade omaga. Meie andmete kaitsmisel rakendatakse 680 turbemeedet.
Patsientide kohta kogub andmeid juba mitu raviasutust, ent patsiendil endal ligipääsu neile ei ole ja tal pole õigust ütelda, kes tema andmeid vaadata tohib. E-tervisesüsteemiga saavad need probleemid selgepiirilise lahenduse. Seejuures on ülioluline rõhutada: mingisugust totaalset kontrolli, Orwelli suurt venda, kodanike elu (s.h ka tervise-elu) üle loodav süsteem ei sünnita.
Edaspidi saab inimene otsustada, kes tema andmetele ligi pääseb, ning kohe näha, kes on tema andmeid vaadanud. Inimene võib otsustada, et keegi ei tohi midagi näha. Kui oleme haiged, tahame saada parimat ravi. Arstil on targa otsuse langetamiseks vaja võimalikult palju infot.
Tervelt 86% selle aasta algul valminud digitaalse haigusloo uuringule vastanuist leidis, et andmete varjamine võib mõjutada ravi kvaliteeti. Oldi ka nõus väitega, et kui arstil pole ülevaadet haiguse varasemast kulust ning varasemast ravist, kasvab patsiendi omavastutus ravi tulemuste eest.
Turvaline e-tervis aitab nii arsti kui ka patsienti
Kui tulevikus on patsiendi digitaalses haigusloos kirjas varasem haiguskäik, eelnev ravi ning kasutatud ravimid, aitab see arstil valida parimat raviviisi. Hindamatuks osutub e-haiguslugu kiirabile, kes saab kiirelt info abivajaja terviseseisundi, ravimite vastunäidustuse, varasemate traumade jms kohta isegi siis, kui patsient on teadvusetus seisundis. See teave võib osutuda määravaks, kui inimelu päästmine sõltub sekunditest.
Esimene asi, mis patsiendi meele mõruks ajab, on aja saamine arsti vastuvõtule. E-tervisesüsteemis muutub see lihtsamaks. Arvutist saab uurida, kus on kõige lühem järjekord ning tellida ka meeldetuletuse, et õigel ajal arsti juurde jõuda. Arsti juures veedetud aeg saab olema kvalitatiivselt sisukam. Patsient on arstile võrdsem partner, sest tal on selgem ülevaade oma haiguse kulgemisest. Ära langeb mure, kas kõik vajalikud paberid said ikka kaasa võetud. Samu protseduure ei pea pidevalt uuesti tegema, sest info on arstil juba arvutist näha. Tunduvalt lihtsam saab olema küsida teise arsti arvamust.
Arsti jaoks on oluline selge info patsiendi seisundi kohta. Teavet ei pea enam üha uuesti panema kirja kaustadesse, mille servad on aegade jooksul hakanud juba narmendama. Hõlpsamaks muutub konsulteerimine kolleegidega. Ühesõnaga, e-tervis annab arstile rohkem võimalusi keskenduda patsiendile ning tema ravile.
E-tervise edendamine pole riigile lihtsalt tore projekt tõestamaks, et Eesti on endiselt hüppevalmis e-tiiger, vaid kindel suund parandada Eesti tervishoiu kvaliteeti. 2007. aastal oli e-tervise arendamiseks ette nähtud 5,6 miljonit krooni. Järgmisel aastal kasvab see summa 233,04% ja ulatub 18,650 miljoni kroonini.
Ameerika Ühendriikide uuringutele toetudes aitaks terviseandmete digitaliseerimine Eestis päästa aastas vähemalt 12 inimelu rohkem, ravivigade arv väheneks hinnanguliselt 600 võrra, tuntavalt väheneksid ravimite konflikti tõttu saadud tervisekahjustused. See on selge võit riigile ja kindel võit perele, kelle lähedase saavad arstid päästa.