Lugesin esmaspäeva õhtul valitsuse pressiteadet, mis nii pealkirjas kui ka juhtlõigus andis avalikkusele teada, et avalikke suurüritusi mais-juunis ei toimu. Teate teine lause kõlas: „Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et 31. augustini ei toimu Eestis ka avalikke suurüritusi.“ See oleks naljaks kui see poleks nii kurb. Just taoline“ tule eile meile“ stiil on iseloomustanud valitsuse kommunikatsiooni kogu eriolukorra aja.
Ma ütlen teadlikult „valitsuse kommunikatsioon“, mitte valitsuskommunikatsioon. Täna on need kaks erinevat mõistet. Olles üle kümne aasta töötanud valitsuskommunikatsioonis, neist kaheksa aastat valitsuskommunikatsioonibüroos valitsuse meedianõuniku, valitsuskommunikatsiooni direktori kui ka peaministri büroo juhina, tean, milliste põhimõtete järgi peab toimima valitsuskommunikatsioon. Avatus, ausus, vastutus, arusaadavus, erapooletus, põhjendatus, koostöö, uuendusmeelsus – need on valitsuskommunikatsiooni põhiväärtused, mis sõnastati juba 2000. aastate alguses. Milliseid sõnumeid me valitsuse ministritelt aga täna kuuleme?
Maaeluminister, kes aprilli alguses küsis kaitseministrilt ajateenijaid appi põllumajandustöödele ( paljud pidasid seda aprillinaljaks), ütleb nüüd rahvusringhäälingule, et põllutöödel võiks kasutada õpilasi: „Õpilasi ei pruugi kasutada saagikoristusel ainult mitte nädalavahetustel, vaid ka õppetöö ajal, kuna mõistlike ja vastutulelike õpetajatega saab kõike kokku leppida.“ Mille peale minister Mailis Reps vastab: „Kindel on see, et haridussüsteemi abil ei saa ega peagi lahendama põllumajanduses kujunenud kitsaskohti. Haridussüsteemile ei saa panna vastutust põllumajandusvaldkonna käekäigu eest.“ Haridusministeeriumi kantsler tõdeb tagasihoidlikult, et õpilased peavad kooliajal ikkagi eelkõige õppima. Ministeerium kinnitab ametlikult, et tegemist ei ole vajaliku ega elluviidava plaaniga.
Peaminister teatab, et maski kandmisest peaks kujunema uus sotsiaalne norm. Oma sõnade kinnituseks kannab valitsusjuht maski ka õues intervjuud andes, hoolimata sellest, et 2+2 reegel on tagatud. Majandusminister räägib „Aktuaalses kaameras“, et kui kaubanduskeskused avatakse, siis peab neid külastades katma nina ja suu vähemasti buffi või salliga. Samal ajal teeb riigihalduse minister Aab valitsusele ettepaneku kehtestada eriolukorra lõpuni nõue, et avalikes kinnistes ruumides peab kandma näomaski. Ühtedel ministritel on valitsuse pressikonverentsidel mask ees, teistel mitte. Arstid ja terviseametnikud pressikonverentsidel reeglina maski ei kanna, sest WHO ütleb, et ilma sümptomiteta inimesel ei ole vajadust avalikes kohtades kaitsemaski kanda. Eile ütles peaminister, et ei toeta kohustuslikku maski kandmist avalikus ruumis.
Sinise Äratuse poolt eriolukorra liidriteks tituleerinud Helmed teatasid oma raadiosaates, et eriolukorda pikendatakse vähemalt kahe nädala võrra. Eriolukorra juht Ratas pidi tõdema, et seda tuleb arutada. Otsust ei ole. Järgmises raadiosaates räägivad Helmed võidukalt, kuidas valitsuses käib eriolukorra toetusmeetmete arutelul tõsine vorstikauplemine ja – nende vorst sai jämedam! Peaminister kinnitab Riigikogu saalis, et valitsuses ei toimu mingit vorstikauplemist ning väljendab pahameelt küsimuse küsija, mitte koalitsioonipartneri käitumise kohta.
Seda loetelu võiks jätkata pikalt. Tuletame kasvõi meelde, kui vastakaid sõnumeid andsid valitsusliikmed COVID-19 kiirtestide kohta. Kiirtestide lobistiks nimetatud välisminister Reinsalu
soovitas: „Jagage kas või tasuta kartulikotiga Selveri ukse taga.“ Sotsiaalminister Kiik temaga ei nõustunud. Tõenäoliselt ei ole valitsuse segadust tekitavas kommunikatsioonis süüdi ebapädevad valitsuskommunikatsiooni töötajad. Kindlasti oskab valitsuskommunikatsiooni direktor oma meeskonnaga anda peaministrile ja valitsusele kommunikatsioonialast ekspertnõu. Aga väga paistab välja, et seda ei kuulata ja iga minister lähtub oma isiklikust või erakondlikust agendast. Niimoodi jõuabki avalikkuseni „tule eile meile“ valitsuse kommunikatsioon. Poliitiline kommunikatsioon sõidab valitsuskommunikatsioonist vilede saatel üle.
Inimesed vajavad üle maailma neis erakordsetes oludes ausaid, arusaadavaid ja põhjendatud sõnumeid, perspektiivi. Kui seda suudetakse anda, tõuseb ka riigijuhtide populaarsus. Seda on näidanud mitmed riigid. Eestis kasvab hoopis suurima opositsioonierakonna reiting.