Liina Kersna valitsuse poliitikast: Kes tegi? Ise tegi! Ise tegi!

Arvamus
|
Liina Kersna
|
30.09.2020

Mäletate seda vana eesti muinasjuttu, kus Kaval- Ants dr. Isena esinedes silmahädas vaevlevale Vanapaganale raviks sulatina silma valas? Ja kui ilmarahvas valu käes kisendavalt vanatoilt küsis, et – kesse tegi? – siis mida Vanapagan vastas?

See muinasjutt meenub ilmselt nii mõnelegi, kes pole tüdinenud valitsuse jätkuvalt grotesksetel tegemistel silma peal hoidmast. Septembris võisime näiteks raadiost kuulda uudist valitsuse otsusest suunata kõik välismaalt Eestisse tulevad tipp- sportlased kahenädalasse karantiini. Mis tähendas, et ühtegi rahvusvahelist võistlust Eestis korraldada ei saa. Teadaolevalt mitte ükski teine riik maailmas ei ole taolist piirangut sportalstele seni veel kehtestanud. Mis seals ikka, kui kraanid kinni, siis kinni. Aga – sellel uudisel oli ka teine, anekdootlik pool. Nimelt polnud valitsuse otsusega rahul ei peaminister Ratas, kes kurtis ajakirjanikele, et „sportlased on jäänud hammasrataste vahele”, ega ka kultuuriminister Lukas, kes iseloomustas valitsuse otsust kui „huupi puusalt tulistamist, kus üks hulkuv kuul on juhuslikult tabanud sporti”. Oot, oot, kes jättis sportlased hammasrataste vahele ja kes lasi lendu hulkuva kuuli? Kas peaminister ja kultuuriminister ei kuulugi enam valitsusesse? Teame ju küll, kelle

käes on valitsuses ohjad aga milleks selline hädine eneseõigustus? Kuuldud uudis iseloomustab hästi tänase valitsuse tantsujoonist – kärarikkalt rapsides tekitatakse probleeme, mida seejärel kangelaslikult lahendama asutakse. Meenutagem, kuidas majandusminister kehtestas tervisekaitsele viidates lennukeelde (otselennud on keelatud nii Brüsselisse, Oslosse, Stockholmi, Pariisi, Viini, Milanosse kui veel mitmesse Eesti jaoks väga olulisse sihtpunkti), suunates inimesi mitmetes lennujaamades ümberistumistele. Misläbi reisijate risk koroonaviirusesse nakatuda mitmekordistus. Nüüd kurdab õnnetu minister Aas, et konservatiivselt mõtlevad valitsuse liikmed ei ole nõus lennupiirangute leevendamisega. Mäletame, kuidas kevadel saatis valitsus siinsetes ettevõtetes töötavad täiesti terved inimesed sunniviisilist kodumaale, põhjustades teiste hulgas näiteks maasikakasvatajatele tõsise majandusliku kahju. Nüüd käiakse maaeluministeeriumis usinalt koos, et kahjud kokku lüüa ning kompensatsioone maksta. Kommunikatsioonieksperdid nimetavad taolist käitumist „sõjaudu tekitamiseks”. Selleks, et tähelepanu olulistelt küsimustelt kõrvale juhtida, pekstakse potte ja panne täiesti ebaolulistel teemadel, tihtipeale kõige labasemate solvangutega ühiskonda šokeerides ning avalikkuse tähelepanu jõhkralt kuritarvitades. Tõsiselt – miks me peaksime päevade ja lehekülgede kaupa arutlema selle üle, kas tõesti Soome peaminister on müüjatüdruk,

rahulolematud teadlased punaprofessorid, Tallinna Ülikooli vilistlased hobusevargad, opositsioonis jätised, Riigikogu erikomisjonis toimuv kirbutsirkus, Kaitseväe juhataja ebapädev, Eesti Panga ekspertide ettepanekud majanduse suhtes barbaarsed? Pole paremat teha? Viimase aja üks ilmekamaid näited enda loodud probleemiga võitlemisel on hinnanguliselt 1,8 miljonit maksma mineva nn abielureferendumi korraldamine kohalike omavalitsuste valimiste ajal. Millist probleemi me selle referendumiga lahendame? Abielu mehe ja naise vahel on kirjas perekonnaseaduses. Kas keegi tahab seda muuta? Pole märganud. Valitsuse eesmärk on ilmselgelt peksta vahtu referendum, mis jätaks varju olulised debatid kohalikel teemadel. Samas tõsiseid teemasid kõrgub kuhjaga. Kuidas tagada vanemaealistele piisavalt koduteenuseid, et nad saaksid võimalikult kaua olla kodus, mitte hooldekodus? Kas kõik lapsehoiuteenust vajavad erivajadusega lapsed saavad seda nii, et vanematel oleks võimalus tööl käia? Kuidas pakkuda lastele ja noortele võimalikult kodu lähedal vajalik psühholoogiline tugi? Mida saaksime teha, et noored lapsevanemad saaksid soovi korral osaleda teaduspõhistes vanemlusprogrammides, et ennetada võimalikke tulevasi probleeme? Kuidas tagada abivajajatele kättesaadav sotsiaaltransport? Mismoodi saada lapsed rohkem liikuma, kas lastele on tagatud turvaline rattasõit koolist koju? Ajal, mil kohalike omavalitsuste eelarved on

kasvanud, on sotsiaalvaldkonna kulud jäänud samale tasemele. Tuhat põhjust jätta pseudoprobleemid kõrvale. Kindlasti tuleb jätkuvalt seista selle eest, et 16-18- aastased noored saaksid iseseisvalt pöörduda psühhiaatri poole. Seda lähenemist toetavad nii valdkonna spetsialistid kui ka õiguskantsler. Psühhiaatrid ütlevad, et hoolimata täna kehtivast keelavast seadusest pöördub nende poole jätkuvalt noori, kel pole vanema nõusolekut, kuid kes kindlasti vajaks abi. Eestis aastas umbes 400. Lisaks kinnitavad uuringud, et vaid 30% noortest, kes vajaksid abi, pöörduvad üldse arsti poole. Kas ei pane muretsema? Üheksa kuud on õiguskantsleri poolt tõstatatud seadusemuudatus olnud meil Riigikogus laual, enamuse ajast paraku sahtlis. Sügishooaja esimesel sotsiaalkomisjoni istungil hääletas koalitsioon minister Tanel Kiige silmade all taaskord armutult välja ettepaneku seda teemat arutada, samuti läks selle nädala esmaspäeval. Hoolima sellest, et kõik valdkonna spetsialistid ning noored ise (oleme saanud seadusemuudatust toetava pöördumise 36-lt noorteorganisatsioonilt) ootavad ja toetavad. Ja veel. Teame uuringutest, et 1500 eurot lapsevanema depressiooni ennetusse säästab riigile kokkuvõttes 50 tuhat eurot; üks euro suitsiidiennetusele toob ühiskonnale tagasi poolteist eurot; vanemlusprogrammi investeeritud euro aga 14. Riigi seisukohalt oleks neisse valdkondadesse raha suunamine ilmselgelt kasulik investeering. Et tegeleda süsteemsemalt vaimse tervise teemadega, küsis sotsiaalministeerium eelmisel aastal oma eelarvesse nelja aasta tarvis nelja miljonit eurot. Valitsus ei

pidanud seda teemat aga oluliseks. Valdkond sai lisaraha – null eurot! Raske leppida, kui samal ajal annab valitsus nõusoleku maksta kolm miljonit eurot Ameerika advokaadibüroole, teades, et seda ei soovitanud teha ei välisluureamet ega välisministeeriumi teenekad diplomaadid. Lõpetuseks. Paljusid vaatajaid tegi murelikuks rahandusminister Mart Helme nädalapäevad tagasi väga pehme keelega antud intervjuu Kanal 2 „Reporterile”. Isegi meditsiinist kaugel olevad inimesed teavad, et taoline artikulatsioon võib viidata väga mitmele tõsisele terviseprobleemile. Muidugi tekib küsimus, kas kohe algav riigieelarve miljardite jagamise vastutuspinge ja stress ühes tsentrifuugis tuhandete televaatajate silme ees nähtud sümptomitega ikka annavad Eestile võimalikest parima tulemuse? Aga teisalt ei saa välistada, et tegemist oli valitsuse järjekordse kaval- Antsu „vimkaga” avalikkuse tähelepanu köitmiseks masse erutavas meelelahutuslikus võtmes. Ikkagi inimene?! Udu ei näi hajuvat.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt