Teisipäeva hommikul korraldasid õpetajad Toompea lossi ees töömessi riigikogu liikmete värbamiseks õpetajateks.
Õpetajatega maja ees rääkides sain aru, et ega kõiki saadikuid nad tegelikult oma kolleegideks ei soovi. Üks Riigikogu liige oli lausa öelnud, et ta vihkab õpetajaid. Ju on selle taga lapsepõlvetrauma. Enamusel meist muidugi puudub õpetajale vajalik kvalifikatsioon, aga seda on võimalik omandada. Samas, liikumine ametite vahel võiks olla siiski kahesuunaline – julgustasin õpetajaid kandideerima Riigikogusse, et nende hääl oleks parlamendis suuremalt esindatud. Paar õpetajat lubas seda ka teha, mis on väga tore.
Õpetaja palgast
Sel aastal kui hariduse eelarve oli minu juhtida, tõusis õpetaja arvestuslik keskmine palk 7,3% (kokku lisandus 30 miljonit, millest üle 9 miljoni suunasime õpetajate palgakasvu valdkonnast seest). Tol hetkel elasime teadmises, et õpetajate keskmine palk võrdsustub riigi keskmise palgaga. Tänane olukord on teine, sest riigi keskmine palk on kasvanud kiiremini ja samas on inflatsioon söönud ära kogu palgakasvu.
Ma olen päris kindel, et õpetajate palk uuel aastal kasvab ja usun, et kasvab rohkem kui sel aastal. Teades, kui raskelt tuli selleaastane õpetajate palgakasv (nagu kivist oleks vett välja pigistanud), olen ma siiski optimistlik, sest tänasel valitsusel on teised koalitsioonipartnerid. Nii Isamaa kui ka SDE peavad haridusse investeerimist oluliseks.
Mina olin valitsuses Keskerakonnaga, mille juhtimisel otsustati 2021. aastal õpetajate palka üldse mitte tõsta ja enne seda tõsteti õpetajate miinimumpalka tõstes raha ühest potist teise ehk tõsteti miinimumi ja vähendati õpetajate palga diferentseerimise fondi 20%-lt 17,1 %-le. Võrdluses riigi keskmise palgaga viis see õpetajate palga tõelisse auku, millest on siiani raske välja ronida. Sellepärast on oluline, et õpetajate palgakasv oleks fikseeritud ka riigieelarve strateegias.
Kindlasti tuleb tõsta õpetajate miinimumpalka, aga vähemalt sama oluline on suurendada ka õpetajate palga diferentseerimise fondi minimaalselt 20%-le tagasi. Ideaalis võiks see fond olla 25%, et koolijuhid saaksid rakendada õpetajate karjäärimudelit. Fondi suurendamine annab võimaluse vähendada ka alustavate õpetajate kontakttunni koormust, et vältida nende läbipõlemist.
Teame, et pooled alustavatest õpetajatest viie aasta möödudes on koolist lahkunud. Arvestades kui suur puudus on meil õpetajatest, peame pingutama, et kõik need inimesed, kes tunnevad õpetajaameti kutset, oleksid koolis hoitud ja toetatud. Vajadusel tuleb neile pakkuda paindlikke võimalusi kvalifikatsiooni omandamiseks. Selleks on vaja koostöös ülikoolidega käima lükata Õpetajate Akadeemia. Me ei saa endale lubada, et õpetaja ametit armastavad inimesed pettunult koolist lahkuks.
Loe artiklit ka Eesti Päevalehest.