Möödunud nädalal, kui Andrus Ansip nimetati Brüsselis digivaldkonna asepresidendi kandidaadiks, kerkisid kodumaal tuhanded kulmud, sest «ta ei ole ju mingi digimees, tal pole isegi Twitterit!» Tõepoolest, möödunud neljapäevani polnudki. Koos kolleegide Valdis Dombrovskise ja Jyrki Kataineniga tegi ka Ansip oma esimese tviidi. Kummatigi õnnestus Ansipil digireforme Eestis ellu viia edukamalt kui kellelgi teisel Euroopas. Ja seda sotsiaalmeedia kanaleid kasutamata, kirjutab peaministri büroo juhataja Liina Kersna.
Tuletame meelde. 2002. aastal andis Ansip Tartu linnapeana lepingule Eesti esimese digiallkirja. Tartust sai tema ajal esimene linn maailmas, kus osutus võimalikuks mobiiliga parkida. Ansipiga peaministritoolil toimusid 2005. aastal Eestis maailma esimesed e-valimised. Siis andis e-hääle veidi üle 9000 inimese, 2011. aasta riigikogu valimistel aga juba veerand osalejatest ehk 140 000 valijat. Sel kevadel Euroopa Parlamendi kandidaate sõeludes hääletas internetis 33 protsenti valijatest.
2007. aastal jõustati seadusega Eestis nn üks kord küsimise põhimõte, mis sai teoks tänu toimivale X-tee lahendusele. Praegu on X-teega ühendatud rohkem kui 170 andmebaasi, 900 organisatsiooni ja 2000 teenust nii era- kui ka avalikus sektoris. Oma süsteemi oleme eksportinud mitmesse riiki.
Eestist sai maailma esimene riik, kus võeti kasutusel riiklik e-tervise süsteem. Digiretsepti töölesaamise konaruste tõttu astus küll tagasi toonane sotsiaalminister, kuid nüüd on see meie jaoks mugav reaalsus – 95 protsenti kõigist retseptidest väljastatakse digitaalselt.
Kui Ansip Stenbocki majja tuli, saadeti dokumente valitsusele paberil, misjärel need skaneeriti e-kabinetti ülespanekuks. Tema seadis konkreetse tähtaja, millest alates ministeeriumitelt enam paberdokumente vastu ei võetud. Oli ministreid, kes viimase hetkeni ei tahtnud uuendusega kaasa minna, kuid lõpuks soetasid kõik endale vajalikud ID-kaardid ja süsteemid said ühildatud. Peaministri ametist lahkudes kasutas valitsus juba tahvelarvuteid ja enamasti mobiil-ID-d.
2007 oli Ansip ise üks esimestest, kes võttis aktiivselt kasutusele isikutuvastamist võimaldava mobiil-ID. Digiallkirju kokku oleme andnud juba üle 175 miljoni, nende kasutamisega säästame iga inimese kohta aastas vähemalt terve töönädala. Mullusest saame anda ühiselt digiallkirju soomlastega, sellest aastast lätlaste ja leedukatega. Detsembris sõlmisid Ansip ja Soome tolleaegne peaminister Jyrki Katainen maailma esimese digiallkirjastatud valitsustevahelise kokkuleppe.
Eesti peaministrina algatas Ansip digitaalse siseturu loomise idee Euroopa Ülemkogus. Kui praegu on Euroopa siseturg jätkuvalt killustunud 28 erinevaks turuks, siis möödunud aasta oktoobrikuisel Euroopa Ülemkogul lepitigi tema eestvedamisel kokku, et tuleb toetada nn digitaalse lõhe vähendamist liikmesriikide vahel. Eksperdid on rehkendanud, et digitaalallkirja kasutuselevõtt annaks Euroopale viie aasta jooksul majanduslikku efekti 250 miljardit eurot.
Andrus Ansipi nimetamine uue Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaadiks digivaldkonna alal tõestab, et Eestis kordasaadetu sõnum ja ettepanekud Euroopale on kohale jõudnud. Ja seda säutsumata.