Puuduliku keeleoskuse tõttu on paljude noorte valikud nii haridus- kui ka tööelus väga piiratud. Haridus peaks andma kõigile võrdsed võimalused, kuid meie süsteem toodab järjekindlalt ebavõrdsust.
Mõni päev tagasi mööda Lasnamäe üleautostunud tänavaid oma 89-aastase vanaema juurde sõites naeratasin kahele poisile, kes tee ääres mängisid. Poisid märkasid mind ning jooksid autole järele, elevil ja rõõmsad.
Veidi eemal astusin maja juures autost välja ning hüüdsin: “Tere, poisid!” Poisid kangestusid. Nad ei saanud minust aru. Päriselt, need kaks tõenäoliselt algklassis käivat poisiklutti ei saanud minust aru. See juhtus Eesti pealinna kesklinnast 2,5 kilomeetri kaugusel.
Minu vanaema elab Lasnamäe ühes kõige vanemas korterelamus otse venekeelse Suur-Pae lasteaia kõrval. Hiljuti pidas lasteaed oma 40. sünnipäeva, kus ka mina ministrina kohal käisin. See lasteaed liitus keelekümblusprogrammiga kaheksa aastat tagasi. Kõik rühmad alates kolmandast eluaastast saavad eesti keel teise keelena tunde.
Nägin oma silmaga ja kuulsin kõrvaga, et sealsed lapsed tõesti räägivad, laulavad ja loevad luuletusi eesti keeles. Suur-Pae lasteaia särava juhi Tatjana Požogina sõnul on oluline, et lapsed kogeksid eestikeelset keskkonda võimalikult vara, vaid nii hakkavad nad eesti keeles ka julgelt suhtlema. Suur mure on aga selles, et kooli minnes ei ole nende laste jaoks piisavalt palju keelekümblusklasse, kus riigikeele oskus saaks edasi areneda.
Tõesti. Sealsamas, minu vanaema maja kõrval asub ka hiigelsuur Lasnamäe Gümnaasium, mille 1 356 õpilasest vaid 192 õpib keelekümblusklassides. Lisaks saavad süvendatult eestikeelset õpet põhikooli osas veel 80 õpilast. Seda on selgelt vähe, sest põhikooli lõpus saavutasid Lasnamäe Gümnaasiumis eelmisel õppeaastal B1 tasemel eesti keele oskuse veidi vähem kui pooled õpilastest.
Miks on nii, et enam kui pooled õpilastest ei saa põhikooli lõpuks riigikeelt elementaarsel tasemel selgeks? Koolijuht Andrei Kante sõnul on õpetajaid, kes suudaksid õpetada eesti keeles, väga raske leida. Kool oleks valmis kohe palkama mitu eestikeelset õpetajat, sest ka lapsevanemate ootus suuremas mahus keelekümblusklasside avamiseks on suur.
Kohtumisel kooli juhtkonna ja õpetajatega kinnitati mulle, et alusharidus peaks olema eestikeelne, siis oleks lastel ka koolis lihtsam. Nõus, peakski. Aga reaalselt peavad paljud eestikeelset õpet saanud lasteaialapsed minema kohtade puuduse tõttu venekeelsetesse klassidesse.
Märksa hullem kui Lasnamäel on olukord Sillamäel. Sealse kahe venekeelse põhikooli lõpetajatest veidi alla 30 protsendi tegi ära B1 taseme eksami. Seega, tervelt 70 protsenti üheksa aastat koolis käinud õpilastest ei suutnud elementaarsel tasemel rääkida eesti keeles.
Puuduliku keeleoskuse tõttu on nende noorte valikud nii haridus- kui tööelus väga piiratud. Haridus peaks andma kõigile võrdsed võimalused, kuid meie süsteem toodab järjekindlalt ebavõrdsust.
Milline on stardipositsioon?
Uus valitsus on otsustanud, et juba ülejärgmisel aastal peab alusharidus olema eestikeelne ning kõik esimesed ja neljandad klassid venekeelsetes koolides peavad alustama eestikeelse õppega.
2024. aasta õppeaasta alguseni on jäänud vaid 25 kuud. Selle eesmärgi täitmine eeldab tõesti turbokiirusel tegutsemist. Üksnes vajalike seaduste vastuvõtmine ilma süsteemsete ja toetavate tegevusteta loob pinnase pakazuhhaks. Aga milline on stardipositsioon?
Toon välja kuraditosina jagu olulisemaid otsuseid, mis minu 18-kuulise ametiaja jooksul eestikeelsele haridusele üleminekuks sai tehtud.
1.
Kümne kuuga koostasime ekspertide kaasabil eestikeelse hariduse tegevuskava aastani 2035. See on esimene temaatiline dokument, mille ministeerium üldse kunagi on kokku pannud. Dokument sai koostatud eesti keele arengukavas seatud eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt peaks õpe toimuma vaid eesti keeles hiljemalt 2035. aastal. Valitsus on lubanud täielikku eestikeelset haridust viis aastat varem ehk aastaks 2030, mistõttu peab tegevuskava uute eesmärkide valguses uuendama.
2.
Kui varasemalt tehti venekeelsetes koolides eesti keel teise keelena tasemetöid teise kooliastme lõpus ehk seitsmendas klassis, siis eelmise aasta sügisel otsustasime sooritada tasemetööd nii teise kooliastme alguses kui ka lõpus ehk siis neljandas ja seitsmendas klassis.
Tulemused olid šokeerivad: vaid 40 protsenti õpilastest olid saavutanud neljandaks klassiks kõige algelisema A1 tasemel ja 44 protsenti seitsmendaks klassiks A2 tasemel riigikeele oskuse. Otsustasime, et järgnevatel aastatel on tasemetööd kõigile venekeelsete koolide neljanda ja seitsmenda klassi õpilastele kohustuslikud, et järjepidevalt jälgida õpilaste riigikeele oskuse arengut.
3.
Ehmatavate tasemetööde tulemuste tuules töötasime välja valdkondliku järelevalve venekeelsetes koolides, et edendada teadlikult ja sisuliselt eestikeelse hariduse kvaliteeti. Järelevalve on hetkel läbi viidud 12 koolis viies erinevas omavalitsuses. Tulemused saame kätte selle aasta sügiseks.
4.
Koostöös valdkonna spetsialistidega töötasime välja uued eesti keel teise keelena õppekavad, millega tõstame keeletaseme nõudeid – üheksanda klassi lõpuks B1-lt B2-le ja 12. klassi lõpuks B2-lt C1-le. Seoses sellega suurendame esimeses kooliastmes eesti keele tundide arvu kahelt neljale lisaks eestikeelsele aineõppele ja teises ning kolmandas kooliastmes neljalt viiele tunnile. Need muudatused on vaja vaid valitsuses kinnitada.
5.
Sidusime õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide riigikeele oskuse nõude teiste haridustöötajate kvalifikatsiooninõuetega. Seda otsust oodati aastaid. Praegu töötab keeleameti andmetel meie haridussüsteemis 2300 keelenõuetele mittevastavat töötajat, kuid see ei sega nendega tähtajatute töölepingute sõlmimist.
Näiteks Sillamäe koolide ja lasteaedade õpetajatest veidi vähem kui pooled räägivad eesti keelt nõutud tasemel ehk enam kui pooled ei vasta seaduses sätestatud keelenõuetele.
Keeleameti juhi sõnul on haridustöötajad ühed kõige loiumad keeleõppijad, sest neil puudub motivatsioon. Riigikeelt oskamata on nad saanud rahulikult oma tööd jätkata. Isegi kui keeleamet on määranud sunniraha, maksab tihtipeale selle koolipidaja preemiana töötajale tagasi.
See lõppeb nüüd ära. 2025. aastast ei ole enam võimalik keelenõuetele mittevastavate õpetajatega tähtajatu töölepingu sõlmimine. Seda muudatust toetasid nii tugispetsialistide, koolijuhtide kui ka haridustöötajate ühendused.
6.
Riigistasime kaks eestikeelset kooli Ida-Virumaal, Kohtla-Järve ainukese eestikeelse põhikooli, saja-aastase Järve kooli ja Narva Eesti Gümnaasiumi. Viimase riigile üleandmine oli oluline samm Narva eestikeelse hariduslinnaku loomiseks, milleks riik investeerib ca 30 miljonit eurot. Seinad juba kerkivad. Läbirääkimised eestikeelse kooli riigistamiseks käivad ka Sillamäe linnavalitsusega. Läbirääkimiste töörühm peaks tegema valitsusele ettepanekud aasta lõpuks.
7.
Otsustasime valitsuses toetada kahe suure venekeelse põhikooli renoveerimist Narvas ja Kohtla-Järvel tingimusel, et neist kujunevad varajase keelekümbluse koolid ehk õpe toimub esimesest klassist alates sada protsenti eesti keeles.
8.
Töötasime välja toetusmeetme eestikeelsetele koolidele, kus õpib vähemalt kümme protsenti eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Poole miljoni euro eest said 23 põhikooli toetust juba 2021. aasta sügisest. Enne ametist lahkumist jõudsin allkirjastada sarnase toetusmeetme ka eestikeelsetele lasteaedadele.
9.
Esitasime riigikogule valdkonna ekspertidega ettevalmistatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse, mis oleks kaotanud aastaks 2027 lasteaiarühmad, kus ei toimu õppetegevus eesti keeles.
76 protsenti elanikest toetab eestikeelset alusharidust, ka enam kui pooled teise emakeelega inimestest. Näiteks venekeelne Suur- Pae lasteaed Lasnamäel täidab juba täna uues alusharidusseaduses seatud eesmärki, et vähemalt 50 protsenti õppetööst toimuks eesti keeles. Riigikogu lükkas Keskerakonna ja EKRE saadikute häältega selle seaduseelnõu menetlusest välja. Oli põhjust olla kurb ja pettunud.
10.
Tellisime 1,4 miljoni euro eest Tartu ja Tallinna ülikoolidelt kokku 141 õpetajahariduse lisaõppekohta, sh Narva Kolledžist 450 000 euro eest 28 lisakohta eesti keel teise keelena õpetajate õppe laiendamiseks.
Näiteks õppekavale koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses keskkonnas, kus vastuvõttu suurendati, oli sel aastal väga suur konkurss: 320 kandidaati 50 kohale. Need arvud peaksid uute eesmärkide valguses mitmekordistuma.
11.
Valitsuse saja päeva plaani täitmise tulemusena laienes +1 õpetaja projekt lasteaedades ja koolides 70 eestikeelse õpetaja võrra. Praegu on venekeelsetes koolides ja lasteaedades kokku 190 eestikeelset riigi poolt eraldi tasustatavat õpetajat.
12.
Kahe miljoni euroga toetasime keelekümblusprogrammi, mis on teaduspõhine keeleõpet soodustav õppekorraldusviis. Sel õppeaastal saab keelekümblusprogrammis alushariduses keeleõpet 3720 last ja põhikoolides üle 8000 lapse. Lisaks tõstsime HARNO-s pakutavate valdkondlike täienduskoolituste mahu kahekordseks ja aasta lõpuks jõuame tänu sellele kuni 2000 õpetajani.
13.
Ja kuraditosinaks: saatsime Tallinna haridusametile ametliku teate, et lõpetame kurikuulsa niinimetatud kolme kooli lepingu, mille kohaselt kolm venekeelset Tallinna kooli said aastas 750 000 eurot eestikeelse õppe metoodikate arendamiseks ja seireks, sh Lasnamäe Gümnaasium. Selle tulemusel pidid gümnaasiumi lõpetajad saavutama eesti keele C1 taseme.
Metoodikaid ei ole loodud ning neid ei ole teaduspõhiselt seiratud. Õpilaste keeletase ei ole tõusnud. Suunasime vabanenud raha valdkonda võrdsetel alustel eestikeelse õppe arendamiseks.
Kokkuvõtteks
Nagu ütlevad klassikud: “Ära räägi mulle prioriteetidest, vaid näita, kuhu suunad raha!” Laste ja noorte keeleõppeks ei ole haridus- ja teadusministeerium mitte kunagi varem nii palju raha suunatud kui aastal, mil eelarve oli minu juhtida. Kokku on valdkonnas sel aasal kasutada 16 miljonit eurot. Järgmiseks aastaks taotlesime juurde 14,6 miljonit eurot.
Värskelt püstitatud üliambitsioonikate eesmärkide täitmiseks peaks see summa olema minimaalselt kahekordne, sest eestikeelseid õpetajad on vaja lasteaiarühmadesse ja klassidesse juba kahe aasta pärast.