Õpetajad tunnistasid, et eesti keele õppimine on lastele väga raske. Alustama peaks juba lasteaiast. Just, muidugi peaks.
Äsja lükkas riigikogu tagasi valitsuse esitatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mille eesmärk oli muuta lasteaedades õpe eestikeelseks. Tahtsime pakkuda igale lapsele võimalust omandada riigikeel võimalikult varakult, et kooli minnes poleks puudulik keeleoskus takistuseks.
Tegime ettepaneku, et viie aasta pärast ehk 2027. aastast oleks alates kolmandast eluaastast lasteaia õppekeel eesti keel. Soovisime kaotada võimaluse, et lasteaiapidaja saab kehtestada rühmades täielikult ka muu õppekeele kui riigikeel, mida seadus seni võimaldab. Nii õpib meil vene keeles ligi 9500 last ehk 14 protsenti lastest.
Äsja lükkas riigikogu tagasi valitsuse esitatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mille eesmärk oli muuta lasteaedades õpe eestikeelseks.
Uue eelnõuga pakkusime võimalust, et lasteaiapidajal oleks küll ka edaspidi võimalik pakkuda lastele õpet nende emakeeles, kui lapse kodune keel on eesti keelest erinev. Kuid tingimusena nägime ette, et sellisel juhul peab eesti õppekeel olema tagatud vähemalt poole ulatuses. Selleks peab igas rühmas olema hiljemalt viie aasta pärast ehk 2027. aasta sügiseks vähemalt üks C1-tasemel eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. Ja see oli poliitiline kompromiss. Ideaalis peaks olema kogu alusharidus valdavalt eestikeelne.
Munitsipaallasteaedades on 369 vene õppekeelega rühma kolme- kuni seitsmeaastastele, neist 151 rühmas on tööl eestikeelne õpetaja. Venekeelses Suur-Pae lasteaias Lasnamäel on tööl eestikeelsed rühmaõpetajad ning neil on juba täna vähemalt pool õppest eesti keeles, sest lapsevanemad soovivad seda. Selle nimel tehakse teaduspõhiselt ja süsteemselt tööd. Vaja on teha viimased pingutused, et kõigis rühmades oleks lastel võimalik riigikeel omandada.
Tahtsime pakkuda igale lapsele võimalust omandada riigikeel võimalikult varakult, et kooli minnes poleks puudulik keeleoskus takistuseks.
Kui lapsevanem soovib, et tema laps saaks õpet vaid eesti keeles, siis tuleb lasteaiapidajal lapsele tagada ka lasteaiakoht täielikult eesti õppekeelega rühmas, sest põhiseaduse järgi on igaühel õigus saada õpetust eesti keeles. Sajaprotsendiliselt eestikeelne lasteaed säilib seega senisel kujul ja selline lasteaed tuleb tagada kõigile. Kedagi ei saa sundida osalema osaliselt muu õppekeelega lasteaiarühmas, kui lapsevanem pole selleks soovi avaldanud. Uue eelnõuga oleks tagatud iga lapse põhiseaduslik õigus saada eestikeelset õpetust.
Ebapiisava eesti keele oskusega haridustöötajail on võimalus saada eesti keele koolitust. Lisaks on kavas pakkuda just haridustöötajatele mõeldud eesti keele õpet Euroopa Sotsiaalfondi toetusel. Omavalitsustele on kavas igal aastal eraldada 443 000 eurot toetust lasteaia õpetajate, abiõpetajate, juhtide ja tugispetsialistide täienduskoolitusteks.
Eestikeelne kvaliteetne haridus peab olema riigi prioriteet. Keeleõppega tuleb alustada lasteaias. Praegu ei taga haridussüsteem teise emakeelega lastele head riigikeele oskust, mis piirab nende valikuvabadust. Aga hariduse eesmärk on valikuvõimalusi suurendada, mitte vastupidi.