Tänan kõiki inimesi, kes täitsid neil valimistel oma kodanikukohust ning käisid hääletamas. Tänu teile, tublid inimesed, on meil moodustamisel uus valitsus, mille vedur on Reformierakond ning koostööpartnerid suure tõenäosusega Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Sotsiaaldemokraadid (SDE) ning Eestimaa Rohelised.
Lääne Elu, 13.03.2007
Tänan kõiki inimesi, kes täitsid neil valimistel oma kodanikukohust ning käisid hääletamas. Tänu teile, tublid inimesed, on meil moodustamisel uus valitsus, mille vedur on Reformierakond ning koostööpartnerid suure tõenäosusega Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Sotsiaaldemokraadid (SDE) ning Eestimaa Rohelised.
Hea valimisaktiivsus Eestis, mis a ületas 61 % piiri, sh Läänemaal (59 %), kinnitas veel kord, et inimesi huvitab üha enam, kes ja kuidas meie riiki juhib ning inimeste huve teenib. Selle üle on hea meel.
Peaaegu kõigile erakondadele (Rah-valiit) olid need valimised edukad. Jätan siinkohal arvestamata mõnede parteide utoopilised mandaatide prognoosid valimiste eel ning arvestan seisu eelmise riigikogu koosseisu kohtade jaotusega. Kõik võitsid.
Valimas käinud 61% inimeste hääl osutas, millised on jõujooned praeguses Eesti poliitikas. Reformierakond võitis 153 044 valija usalduse ja sai seeläbi 31 mandaati riigikogus, mis on meil aegade parim tulemus.
Julgen seda lugeda osalt hinnanguks Reformierakonna poolt seni tehtule ning ka meie programmilistest seisukohtadest lähtuvaile tulevikusuundadele.
Keskerakonna 29 kohta pole samuti paha tulemus. Poliitikas üldjuhul kähe partei üriinemi-se korral lihtne aritmeetika ei kehti, st 1+1 ei ole mitte 2, vaid pigem 1,5.
Seega oli IRLi tulemus ka enamvähem 19 mandaadi kanti prognoositav ning minu arvates ka kütust väärt. Sotsiaaldemokraatide 10 kohta oli ka pigem prognoositav, kuid siiski üsna tubli töö.
Rohelistele ja Rahvaliidule ma päris 6 mandaati ei ennustanud, kuid nii siiski läks. Rohelised tegid supertulemuse, Rahvaliit aga ei suutnud välja tulla oma erakonna tollase esimehe Villu Reiljani kahtlase taustaga tegemiste varjust, mida oli ka arvata. Ega valijad rumalad ole, seda peaks iga poliitik teadvustama!
Pühapäevast käivad olulised koa-litsiooniläbirääkimised, millele eelnesid pikad ja põhjalikud konsultatsioonid kõigi parlamendierakondadega, va Rahvaliit.
Konsultatsioonide eesmärk oli kõigepealt välja selgitada kattuvad ja mittekattuvad seisukohad erakondade valimisprogrammides. Pikkade ja sisukate kohtumiste tulemusena selgusid lähtepunktid, mis võimaldasid edasi liikuda ja alustada möödunud pühapäeval koalitsiooniläbirääkimisi.
Keskerakond jäi kõrvale. Ühinen nendega, kes siinkohal rahulolevalt ohkavad. Kuigi jään alati nutikate inimeste ütluse juurde: ära iial ütle ,,ei iial”.
Selge on see, et IRLil on Reformierakonna programmiga kõige enam kattuvaid osi. Rohelistega ei ole samuti kuigi raske, kuigi nad peavad taganema mõnest oma väga olulisest valimiste eel avaldatud seisukohast.
Mõnevõrra keerulisem on Reformierakonnal SDEga, kes on maailmavaatelt selgelt teistest võimalikest koalitsioonipartneritest kõige kaugemal seisev partei. See, kui palju nõuavad koalitsiooniläbirääkimisedjäreleandmisi erinevuste tõttu poliitikas, selgub peagi, kuid praegu oleks seda siiski veidi ennatlik öelda.
Üks on aga kindel. Meie selge eesmärk on oma valijate usaldust maksimaalselt realiseerida ehk siis viia ellu Reformierakonna programm võimalikult suures osas.
Seni on koalitsioonikõnelustel läbi arutatud pere-ja majanduspoliitilised teemad. Mõned küsimused jäid siiski ka neis valdkondades veel üles ja nende juurde tullakse tagasi.
Artikli kirjutamise hetkel käivad läbirääkimised palgapoliitika, haridus-ja teaduspoliitika ning sotsiaal-ja tervishoiuküsimuste üle.
Osapooled on teatanud, et siiani on läbirääkimised kulgenud edukalt, tehtud on head tööd ning kõik on positiivselt meelestatud. Selge on ka see, et kokkulepet pole senikaua, kuni kõigis detailides ei ole kokku lepitud.
Loodetavasti suudetakse koalitsioonilepe allkirjastada 26. märtsiks, juba enne seda, kui uus riigikogu koosseis koguneb.
Paljud meediakanalid on rääkinud võimalikest valitsuse kohtade jaotusest, isegi nimedest. Kuigi näiteks Jaanus Tamkivist on räägitud kui tulevasest keskkonnaministrist, ei pruugi see nii minna, kui ei saavutata koalitsiooniläbirääkimistel üksmeelt ega lepita kokku, et see valdkond jääb Reformierakonna vastutada. Positsioonid ja kõik sellega kaasnev saab tulla arutlusele alles siis, kui programmilised eriarvamused on selgeks räägitud.
Igasugused jutud kohtade arvust ja persoonidest valitsuses on selged spekulatsioonid, millele ei ole praegu, mil läbirääkimised programmiliste seisukohtade üle veel käivad, mõtet isegi mõelda.
Olen veendunud, et peaminister Andrus Ansipi eestvedamisel suudab peatselt loodav koalitsioon püsida koos kauem kui selle eelkäijad. Loodetavasti kogu valimisperioodi ehk 4 aastat.
Olen realist ja tean, et täielikku kindlust maailmas ei eksisteeri. Kindel on aga, et ühtse ja tugeva koalitsiooni nimel me võitleme. Loodan, et ka meie tulevased koostööpartnerid.