Uudis portaalis: http://laanlane.ee/article/ministeerium-l%C3%BCkkas-arengukavast-v%C3%A4lja-riigikogu-ettepaneku-koostada-haapsalu-raudtee-planee
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jättis transpordi arengukavast välja riigikogu majanduskomisjoni ettepaneku koostada aastaks 2020 Haapsalu raudtee planeering ja projekt ning lahendada omandiküsimused.
Riigikogu majanduskomisjon tegi ettepaneku lisada transpordi arengukavasse aastatel 2014-2020 lõik “Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi ja Tallinn Tartu reisirongide kiiruse 160km tunnis tõstmiseks vajalik planeering, raudtee projekteerimine ja omandiküsimuste lahendamine”.
Uue arengukava riigikogu ette jõudnud variandis on selle asemel aga järgmine sõnastus: “Rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (nt Riisipere-Haapsalu, Valga-Koidula-Pihkva), Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimist ja Tartu reisirongikiiruse tõstmist 160 km/h-ni, kaalutakse edaspidi analüüsides seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele, uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust ja erinevaid finantseerimisvõimalusi. Nimetatud investeeringud eeldavad täiendavaid vahendeid lisaks arengukavas ette nähtud eelarvele.”
”Ministeerium on muutnud majanduskomisjoni esialgset sõnastust, mis pole enam sugugi nii hea kui esialgne,” tõdes riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Lauri Luik.
Uue transpordi arengukava esimesel lugemisel kolmapäeval riigikogus päris Luik majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsilt, miks majanduskomisjoni pakutu arengukavast välja on lükatud.
”Mulle tundus, et see sõnastus on parem kui majanduskomisjoni poolt ettepandud sõnastus. Aitäh,” oli Partsi kogu vastus.
Haapsalu raudteed puudutas Parts ka sotsiaaldemokraat Neeme Suurele antud vastuses. “Vaevalt, et meil on mõtet ehitada täiesti uusi sisereisirongiliine, pigem on ju Eesti 150-aastane rongiareng ikkagi nagu taandarengus olnud, kuigi teatud sinusoididega”.
”Haapsalu küsimuses oleme loodetavasti saavutanud teatud kompromissi, et vaatame, kuidas need uued investeeringud tööle hakkavad, uurime veel kord seda konkreetset lõiku, siis saab selle juurde tagasi tulla.”
”Uut infrastruktuuri ei planeerita ju oleviku või mineviku numbrite põhjata, see on ka alati oluline komponent,” lisas ta.
Lauri Luik leidis, et ministri soovid ei peaks riigikogu omadest üle käima. “Kahjuks ei ole meil saalis enam võimalik muudatusettepanekuid teha. Natuke veider, et ministri otsus omab suuremat kaalu kui seadusandlik võim,” kirjutas Luik oma blogis. “Demokraatlikus riigis on ikka tavaks, et parlament ütleb valitsuse ministrile mida ja kuidas teha, mitte vastupidi.”
”Seda korda peaks mu meelest muutma. Kuidas ikka üks minister saab seadusandja tahtest üle astuda,” kirjutas Luik.
Lauri
www.lauriluik.ee