Aasta lõpp on eelarvete planeerimise ja kinnitamise aeg.
Viimaste aastate kurele majanduskasvule ja heale maksulaekumisele vaatamata peame olema tähelepanelikud.
Palun seda kirjatükki võtta kui konstruktiivset ettepanekut õppida tehtud vigadest ja loetletud komistuskive tulevikus vältida.
Laenukoormus laes
Muret teeb linna kõrge laenukoormus. Hakkame saavutama maksimumi, mis tähendab, et edaspidi on laenude taotlemine välistatud. Peagi avaneb terve hulk uusi fonde, kuid paraku läheb raskeks neist raha taotleda, sest nõutakse omafinantseeringut, mida on meil praeguses seisus tagada ääretult kee-ruline, et mitte öelda võimatu.
Praegu elame justkui tulevaste põlvede arvel. Ma ei pea seda õigeks. Kutsun linnavõimu üles enam mõtlema Haapsalu tulevikule ja vältima, et head projektid võiksid jääda ellu viimata pelgalt selle pärast, et ei suudeta tagada omafinantseeringut.
Pikalt ja laialt on räägitud Karja tänava ehitusest ja garantiiremondist.
Kui koolipoisid kivide ladumisega ühele poole jõudsid, oli vaidluste ja probleemide saaga juba alanud: tööd tuli uuesti alustada. Soome töömehed on oma ala asjatundjad. Nende töö kohta etteheiteid teha on raske. Kui, siis vaid seda, et nad oma tegemiste eest ka raha küsisid, pealegi maksumaksja oma. Üldse pidavat tee parandamine maksma minema ligi poolteist miljonit krooni, millest meie kui maksumaksjad peame tasuma 600 000. Selle raha eest saaks ehitada näiteks kaheksa lastemänguväljakut.
Kui hakata otsima probleemi kitsas-kohti, siis jõuame teeremondi lepinguni. Selgub, et nõrk leping tõi linnale suured kahjusummad. Keegi ei tunnista viga ning probleemi visatakse kui kuuma kartulit ühest käest teise.
Ei suuda unustada vastutava abilinnapea Toivo Heina sõnu aprillikuu volikogul, et aasta lõpuks on Karja tänav ümber laotud selleks maksumaks-ja raha kulutamata. Sõnapidaja mehena täitis ta pool oma lubadusest. Tee on korras. Paraku jäi täitmata lubaduse teine pool. Kukrut pidi tühjendama ikkagi maksumaksja. Ebakompetentsusest või lohakusest tehtud vead tõid linnale üle poole miljoni krooni kahju. Rahalise kahju tekitamise eest peaks abilinnapea järgima oma valimiseelset loosungit „ Julgen vastutada!”.
Preemia maksumaksja raha kulutamise eest
Meenutan ka omavalitsusjuhtide n-ö huvireisi Hispaaniasse. Sellele juhtisid tähelepanu nii mõnedki Lääne
Elus ilmutatud kirjatükid. Mitte asjata ei avaldanud Reformierakonna fraktsioon abilinnapeale Maistele umbusaldust.
Meie arvates oli see reis ilmselgelt maksumaksja raha vale kulutamine, mille eest peaks endast lugupidav poliitik julgema vastutada. Kuigi volikogu koalitsioon ei leidnud selles probleemi, astus abilinnapea siiski ise tagasi. Raske öelda, kas selle taga oli poliitiline surve, pead tõstnud moraa-litunne või tahtmine linnajuhtimises kord majja lüüa.
Mis tehtud, see tehtud. Inimene võttis vastutuse ja loodan, et tunnistas vähemalt endale oma viga. Maksumaksja raha läks aga oma teed.
See ei ole veel kõik. Linnavõim otsustas lahkuvale abilinnapeale ka preemiat maksta. Olen lugenud põhjendusi, et tegu oli kõige keerulisema töövaldkonna, kus tuleb kokku puutuda linnaelanike igapäevaste probleemide ning muredega. Ma leian, et kõigi abilinnapeade töövaldkonnas tuleb kokku puutuda inimeste rõõmude ja muredega. Jäägu see igaühe enda otsustada, kas on asjakohane sellisel puhul kahekordse kuupalga suurust preemiat maksta või mitte. Igatahes läks seegi raha oma teed.
Juhtusin kunagi lugema üht araabia vanasõna, mis ütleb: ,,Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab.” Minu siiras soov on, et raha mõttetu tuuldeloopimine ükskord lõpeks ja et linnavõim mõtestaks lahti selle tarkusetera tegeliku tähenduse ning väldiks edaspidi eespool loetletud kivide otsa komistamist.