Ajakirja Tiiu veebruarinumbris ilmus lugu minust kui vanaemast – see on üks olulisemaid rolle mu elus.
Poliitik ja muusikapedagoog Laine Randjärv (50) arvab, et ta ei vasta kodus istuva ja sokke kuduva vanaema stereotüübile. Ta pole sugugi armukade kui kõik teised vanavanemad lastega aktiivselt tegutsevad, kuid samas on tal kindel teadmine, et kord on tal kindlasti suurem roll oma lastelaste elus.
Jaanuaris neljaseks saanud Ralfi ning veebruaris kaheaastaseks saava Kiira lemmiktegevusteks koos vanaema Lainega on Lego klotsidest garaaži, torni vôi maja ehitamine ning pildiraamatute vaatamine. Laine sõnul on ta oma iseloomutüübilt ennekõike õpetaja. Tähistamaks näiteks muusika-aasta algust, tõi Laine Viinist kingiks kaasa spetsiaalselt lastele mõeldud Mozarti teostega heliplaadi. „On oluline, et vanemad ja vanavanemad annaks oma lastele ja lastelastele edasi parema osa endast: kes õpetab suusatama, kes kruvi keerama. Mina õpetan armastama kultuuriga seotud valdkondi,“ mõtiskleb Laine.
Laine on ka suur vanasõnade fänn. „Minu lapsepõlvekodus hinnati väga vanasõnu, nii olen püüdnud ka oma lastele ja lastelastele rahvatarkuste armastust edasi anda,“ tõdeb Laine, „vanasõnad on igapäevased elutarkused, mis kannavad endas suuri ideid ja põhimõtteid, kuid tänu oma lihtsale ülesehitusele on arusaadavad ka juba väikestele lastele.“ Näiteid on Lainel varrukast võtta kohe tosina jagu: „püsivus viib sihile“, „kes teisele auku kaevab, see ise sisse kulub“, „igaüks on oma õnne sepp“, „kõik, mis teed, teed endale“ …
Üheks ühiseks lemmikuks on Ralfil, Kiiral ja Lainel ka Mõmmi aabits. Vanaemale meeldib muidugi metsategelaste õpetlik käitumine, mis lastele heaks eeskujuks ning mõtteaineks. Laine on ka kindlalt veendunud, et just läbi mängude ja lugude saab mudilasi kõige paremini õpetada ja neile eluks vajalikke oskusi edasi anda. „Mul on väga hea meel, et nüüd ka lastelastel kodus väike peenar on, sest nii saavad nad tundma õppida marju, aedvilju või kogeda näiteks, mida tähendab rohimine,“ rõõmustab Laine. Pole ka pelgalt juhus, et Laine oma vanema lapselapsega juba Tartu Ülikooli hooneteski ringi luusimas käinud. „Olen suur aktiivsete tegevuste pooldaja – pean plaani, et aasta pärast võiks Ralfiga ka teatrisse minna. Käisin ka ise viieaastaselt esimest korda Vanemuise Suures majas oma emaga koos balleti vaatamas.“
Kui Laine enda tütred said pidevalt ka lapsepõlves kooriproovidesse kaasa võetud, sest sel ajal polnud neid võimalik üksi koju jätta, siis lastelaste kohta sõnab ta, et kindlasti ei oota neid nüüd ees kohustuslikud kooriproovid lihtsalt seepärast, et nende vanaema on koorijuht. „Kui võtta laps kultuuriüritusele kaasa, siis peab olema veendunud, et see ka lapsele meeldiks, mitte ainult täiskasvanule. Kõik, mis puudutab kultuuri, peab pakkuma ka naudingut,“ selgitab Laine.
Hetkel meeldib lastelastele ning vanemale lihtsalt koos ka laulda ja tantsida. Jätkuvalt on peres juba mitmendat põlvkonda lemmiklauluks Karumõmmi unelaul. „Minul võib tohutu huvi muusika ja kontserdi vastu olla, aga see ei pruugi ja ei peagi nii olema minu lastelaste puhul. Olen oma lapsed kasvatanud iseseisvateks ning püüan olla samasugune eeskuju ka oma lastelastele.“
VANAEMA LAINE KNIHVID
Mida teha, kui
laps ei taha iseseisvuda?
Kõik lapsed on erinevad, kuid mida varem laps lasteaeda läheb, seda parem. Lasteaias õpitakse varakult, kuidas käib riiete kappi panemine, ise lusikaga söömine, suures seltskonnas mängimine ning muu eluks vajalik.
Mida teha, kui
laps ei kutsu sind vanaemaks?
Eelkõige tuleb lähtuda lapse seisukohast, mis tema jaoks lihtne, arusaadav ja keelepärane on. Lisaks mitmele vanaemale on näiteks meie peres ka veel vanavanaema, mistõttu võib lapsele nende „vanade“ virvarris orienteerumine päris keeruliseks osutuda. Mina olen neile lihtsalt Laine.
Mida teha, kui
vahel on raske?
Lapsekasvatamine ongi raske töö, kuid kogu see rõõm, mis emaks või vanaemaks olemine endaga kaasa toob kaalub selle sajakordselt üle. Tuleb mõelda suurelt ning rohkem väärtustada seda, mis hästi. Näiteks, et lapsed on terved ja rõõmsameelsed.