Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland osales Eesti esindajana möödunud nädalavahetusel Berliinis 143. Bergedorfi ümarlaual, millest võtsid osa juhtivad välispoliitika otsustajad üle Euroopa. Ümarlaual arutleti Euroopa ühise välispoliitika võimalikkuse üle.
Ojuland leidis ümarlaual, et erilist imet Lissaboni lepingust Euroopa ühise välispoliitika kujundamisel loota ei maksa, kuna iga otsus sõltub sellest, kas liikmesriikidel on ühine huvi või mitte. “Kui EL toetas Eestit kübersõja ajal, siis väljendus selles 27 riigi ühine huvi, mis tugines ühistele väärtustele. Kui aga üksmeel puudub, nagu näiteks ELi edasise laienemise suhtes, siis algabki üksteise piinamine, mis paistab kaugele väljapoole Euroopa Liidu piire,” ütles Ojuland.
„Me ei tohi alahinnata 27 riigi ajalooliselt väljakujunenud välispoliitilisi suhteid, sealhulgas ka sageli erinevaid huvisid. Selles Euroopa Liidu ühise identiteedi kujundamine seisnebki, et me peame alati arvestama iga liikmesriigi väljakujunenud identiteeti eraldi ja kannatlikult liikuma edasi ühise positsiooni saavutamise suunas,” märkis Ojuland.
Ojuland juhatas ümarlaual sisse sessiooni “Euroopa Liit ja tema naabrus”. 143. Bergedorfi ümarlaual osalesid endine Saksa Liitvabariigi president Dr. Richard von Weizsäcker, Saksa Liiduvabariigi roheliste partei liider Cem Özdemir, Europarlamendi liikmed Klaus Hänsch ja Alexander Graf Lambsdorff, Tšehhi parlamendi väliskomisjoni esimees Jan Hamaček, Rootsi parlamendi väliskomisjoni esimees Göran Lennmarker, endine Austria välisminister Dr. Ursula Plassnik jpt.
Bergedorfi ümarlaud on Körberi Fondi poolt loodud formaat välispoliitilistele otsustajatele maailmas uute ideede genereerimiseks. Ümarlaua esimeheks on endine Saksa Liiduvabariigi president Dr. Richard von Weizsäcker. Bergedorfi ümarlaual on läbi aegade osalenud sellised suurnimed nagu paavst Johhanes Paulus II, Venemaa president Vladimir Putin, Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl.