Meedias on haaranud pinna presidendivalimised ja suhteliselt vähe on pööratud tähelepanu järgmise aasta riigieelarvele. Elu Eestis läheb aga edasi ja järgmise aasta eelarve on juba riigikogule üle antud. Erinevus eelmiste aastatega on olnud selles, et põhivaidlused eelarve üle on valitsus pidanud juba kevadel ja sügisel suuri emotsioone arutelu enam ei tekitanud.
Järgmistel aastatel plaanib riik suuri investeeringuid taristusse. Järvamaale olulisima objektina on otsustatud ehitada Tallinna–Tartu maantee Kose–Mäo lõik neljarealiseks. Kose–Võõbu 25 kilomeetri pikkuse lõigu ehituse algus on plaanitud järgmisse suvesse. Samal ajal on projekteerimisel Võõbu–Mäo lõik, projekt peaks valmima järgmise aasta veebruaris.
Neljarealine ulatub Tallinnast Mäoni 2022. aastal. Prognooside järgi lüheneb sõiduaeg üheksa minutit ning sotsiaalne ja majanduslik kasu on kümme miljonit eurot aastas.
Teadus- ja arendustegevusele suunatakse lisaks kaheksa miljonit eurot, mille tulemusel suureneb valitsussektori kulutuste osa teadus- ja arendustegevusele 0,87%-ni sisemajanduse kogutoodangust.
Välisinvesteeringute soodustamiseks läheb kolm miljonit eurot investeeringutoetusse, mille lisandub investori panusena kuni 30 miljonit eurot. Programmi eesmärk on luua 400 töökohta tööstuses ja 100 teeninduses.
Sotsiaalmaksumäär langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile. Esmapilgul väike muutus protsendis jätab ettevõtjate käsutusse umbes 32 miljonit eurot. Tööjõumaksud on Eestis kõrged ja oluline samm nende alandamiseks saab tehtud.
Poolteist aastat tagasi sõlmitud koalitsioonilepingu üks eesmärk on muuhulgas suurendada inimeste ja perede heaolu. Järgmise aasta eelarvega astume konkreetseid samme nende lubaduste täitmiseks.
Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt 180 eurole, mis jätab kõigile palgasaajatele rohkem raha kätte.
2017. aasta 1. juulist tõuseb kolme kuni kuut last kasvatava pere toetus 200 euroni. Seitsme ja rohkema lapsega peredel on see toetus 370 eurot.
Keskmine vanaduspension tõuseb 21 eurot 417 euroni. Keskmine vanaduspension jääb maksuvabaks, selleks tõstame pensionide täiendava maksuvaba tulu 236 eurole. Kõrges vaesusriskis olevatele üksi elavatele pensionäridele loome toetusskeemi, mis annab 115 eurot toetust aastas.
Palgafondi mõttes on järgmise aasta eelarve suurimad võitjad tervishoiutöötajad. Nende palgafondi kasvuks on riigieelarves ette nähtud 5,5protsenti. Riik on panustanud ja panustab ka edaspidi tervishoidu märkimisväärselt. Tervishoiutöötajate palgad tõusid näiteks 2015. aastal Eesti keskmisest, mis oli 6%, kiiremini. Täpsemalt suurenes arstide kuupalk koos lisatasudega 8%, õendustöötajatel 13% ja hooldajatel 15%.
Õpetajate palgafondi kasv ulatub 4,6%-ni ning täiendavat palgatõusu võimaldavad ka reformid valdkonnas.
Suvine NATO tippkohtumine tõi hea uudise liitlasvägede kohaloleku suurendamise kohta Eestis. Otsus oli heas mõttes üllatav, sest selgus, et hakkame võõrustama umbes tuhandemehelist lahinggruppi. Ootus on olnud mõnevõrra väiksem.
Selle otsuse tulemusel oleme täiendavalt panustamas 31 miljonit eurot liitlaste vastuvõttu. Kaitseministeeriumi eelarve moodustab 2,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning kasv võrreldes käesoleva aastaga on 6,4%.
Siseministeeriumi eelarve kasvab 4,4% ja moodustab 1,7% SKPst. Politseinike ja päästjate palgafondi tõusuks on plaanitud 3,3%. Lisaks on raha relvastust, isikukaitse ja päästevõime varustust uuendada. Jätkub ka idapiiri väljaehitamine.
Kokku kasvab 2017. a riigieelarve 650 miljonit eurot ning kulude eeldatav maht on 9,57 miljardit eurot. Kokkuvõttes alaneb maksukoormus inimestele 0,2 protsendipunkti. Eelarve on ka struktuurses ülejäägis 0,2%-ga SKPst, mis tähendab, et vastab ka finantsstabiilsuse nõuetele.
2017. a eelarve on kasvueelarve, millega suureneb inimeste heaolu ja lastega perede toimetulek ning tugevneb Eesti riigi julgeolek.
Avaldatud Järva Teatajas 4.10.2016