Koalitsioonikõneluste teine nädal on tänasega lõppenud. Seni on läbirääkimised möödunud partneritega hästi ning koostöö on olnud sujuv ja konstruktiivne. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, jõuavad läbirääkimised lõpule järgmisel nädalal. Praeguseks on läbitud julgeoleku, välispoliitika, justiits, regionaal, maaelu, majanduse, keskkonna ning haridusteemad.
Arutelud on olnud põhjalikud ning tegutseme ühiselt selle nimel, et järgneva nelja aasta jooksul saaks Eestis tehtud palju pikaajalisi reforme, et väikeriigina edukas olla. Meie eesseisvad olulisemad väljakutsed on julgeoleku kindlustamine, riigirahanduse jätkusuutlikus, rohereformi läbiviimine, piirkondliku mahajäämuse vähendamine, tervelt elatud aastad ja pikem eluiga ning sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine ning personaalne riik ja hea haridus.
Eesti välispoliitika tagamiseks leppisime kokku järgmised põhimõtted:
- Jätkame Venemaa isoleerimist rahvusvahelisel tasandil. Jätkame sanktsioonidega.
- Jätkame Ukraina toetamist NATO ja EL suunal.
- Tihendame koostööde Põhjamaade ja Balti riikide teljel.
- Toetame sõjatribunali loomist, et võtta vastutustele Putini režiim agressioonikuritegude eest.
- Toetame konfiskeeritud Venemaa varade kasutamist Ukraina ehitamisel.
- Välispoliitika üheks osaks peab olema veelgi enam meie majanduse ja ettevõtluse edendamine ning ettevõtetele toe pakkumine.
- Seisame selle eest, et Eestil ja meie ettevõtetel oleks mitmekülgsed võimalused Ukraina üleehitamisel.
Justiitsteemadel soovime
- Tehalihtsamaks konkurentsikuritegude uurimise, et kaitsta meie majandust ja tarbijaid. Selle tulemusel lähevad konkurentsikuritegude trahvid suuremaks ja menetlused lühemaks.
- Astuda samme, et lühendada kohtumenetlusi kestvust, teeme kriminaalõiguse revisjoni.
- Vähendada kohtute töökoormust ja otsida alternatiivseid lepitusmenetlusi.
- Muuta vaenukõne karistatavaks.
- Andmekaitse seadusandlust kaasajastada, et saaksime kasutada AI-d ja rakendada andmepõhist otsustamist. Rakendame andmete esitamisel reaalselt andmete ühekordse esitamise printsiipi ja lihtsustame inimestel enda kohta käivate andmete kasutust.
- Täiendada õigusakte, et küberkiusamist vähendada.
Regionaalpoliitikas
- Motiveerime omavalitsusi liituma ja taastame ühinemistoetused.
- Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat.
- Euroopa Liidu toetusmeetmete rakendamisel arvestame piirkondlike eripäradega, et toetada ühtlast tasakaalustatud arengut.
- Suurendame kohaliku omavalitsuse autonoomiat riigile kuuluva maa kasutuselevõtmisel.
- Suurendame kohalike teede rahastamist.
- Laiendame MES kaudu käivitatud eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi kõigisse Eesti piirkondadesse.
Maaelus peatükis otsustasime, et
- Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varustuskindluse elutähtsa teenusena.
- Soovime jätkata sihipäraselt suunatud erakorraliste toetustega või üleminekutoetusegash säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diiselkütusele EL-i lubatud minimaalse aktsiisimäära.
- Leevendame kasvavat vajadus veterinaariaõppe laiendamiseks ning puudujääki agronoomide ning toidutehnoloogide seas.
- Vähendame toiduraiskamist.
- Leiame lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni loomiseks.
- Suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega.
- Jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise – mahetoidu programm koolides.
- Suurendame loomade heaolu.
Majandus- ja innovatsiooni vallas leppisime kokku, et
- Riik juhib ja arendab innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt ja teostab terviklikku talendipoliitikat. Innovatsioonitrepp ja rohetrepp on kaks tööriista, mis aitavad ettevõtetel hinnata innovatsioonimahukust ja oma keskkonnajalajälge.
- Teadus ja Arendus investeeringud: riik vähemalt 1% SKP-st, erasektori siht vähemalt 2% SKP-st.
- Valitsusvaldkondade ülene kokkulepe, et 2% kõigist hangetest peab olema suunatud innovatiivsete lahenduste hankimisele – me ei hangi lihtsalt teenuseid ja asju vaid hangime probleemile lahendust!
- Käivitame rakendusuuringute keskuse koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega. Rakendusuuringute programmi on ennast tõestanud, lisame rahastuse vastavalt riiklikele fookusvaldkondadele.
- Suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) finantsvõimekust suurprojektide käendamiseks.
- Võimestame erakapitali kaasamist uutesse rohetehnoloogiatesse läbi riskikapitali investeeringute (SmartCap).
- Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Tänane regulatsioon ei arvesta töötamise muutunud olemust (kaugtöö, platvormitöö) ning töötajate (mh õppurite, lapsevanemate, pensionäride) ja tööandjate huvisid ja vajadusi ning ei võimalda vajalikku paindlikkust (koormusvahemikud, muutuvtunnilepingud, tööampsud, nõudetöö) kokkulepete sõlmimiseks.
- Tootlikuse suurendamine – automatiseerimine ja digitaliseerimine.
Täna arutlesime haridusteemadel, milles jõudsime üksmeelele:
- Jätkame hariduse eestikeelseks muutmisega vastavalt kehtivale seadusele. See tähendab, et üleminek algab aastast 2024. Teeme omavalitsuste ja kogukondadega üleminekul koostööd, ent erandeid üleminekule teha pole plaanis.
- Suurendame kõrghariduse tegevustoetust järgneval kolmel aastal 15%.
- Hoiame teadus- ja arendustegevuse rahastamise 1% tasemel SKPst ning innustame ettevõtteid, et nad lisaks sinna veel täiendavalt 2%.
- Õpetajate palk peaks nelja aasta jooksul tõusma 120% keskmisest palgast.
- Teeme koolihariduse kohustuslikuks 18. eluaastani või põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni.
Kliimateemades otsustasime järgnevat:
- Võtame vastu kliimaseaduse, mis koostöös ekspertide ja ettevõtetega seab paika, kuidas kliimaeesmärkide saavutamiseni jõutakse.
- Koondame kliimaküsimuste juhtimise ühte kohta.
- Motiveerime inimesi ja ettevõtteid enam taaskasutusega tegelema, et minna üle ringmajandusele.
- Võtame vastu elurikkuse strateegia, mille eesmärk on takistada elurikkuse näitajate halvenemist.
- Loome rohetrepi tööriista, mis aitab ettevõtetel mõista, kui kaugel nad oma rohearengutes on ja mida järgmiseks peaksid tegema.
- Seame eesmärgiks, et Eesti puitu väärindataks rohkem Eestis ning Eesti metsad seoksid enam süsinikku.