Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit jätkavad esmaspäeval kõnelusi koalitsioonilepingu sisu üle, Isamaaliitu neile kõnelustele ei kaasata.
Meie soov oli laiapõhjaline koosmeele valitsus, kuid kui see pole partneritele vastuvõetav, peame seda arvestama, et saaksime põhiküsimustes edasi minna,” põhjendas Res Publica esimees Juhan Parts Isamaaliidu kõrvalejätmist. “Kui suudame kõikides asjades kokku leppida, jäävad need kolm osapoolt (Res Publica, Rahvaliit ja Reformierakond) valitsusse.”
Rahvaliidu ja Reformierakonna survel Isamaaliidu koalitsiooni kaasamisest loobunud Res Publica juht ütles, et esmatähtis on moodustada Eestile valitsus. Parts hoidus partnerite avaldust ultimaatumiks nimetamast. Ta kahtles võimaluses, et Isamaaliit võidakse tuleviks kõnelustesse kaasata.
“Meie soov on praegu läbirääkimisi edasi viia,” kordas ta. “Isamaaliitu saab loomulikult kaasata kokkuleppel teiste partneritega. Kui see (Isamaaliidu kõrvalejätmine) on nende põhimõtteline seisukoht, siis see on nende põhimõtteline seisukoht.”
Parts ei tahtnud anda hinnangut arvamusele, et Isamaaliidu kõrvaletõrjumise taga on soov muuta jõudude suhet arutatavas koalitsioonis.
“Me loodame läbirääkimisi pidada argumentidega, aga mitte mandaatide arvuga,” ütles ta. Kolme partei koalitsioonis oleks Res Publical 28, Reformierakonnal ja Rahvaliidul kahe peale 32 esindajat Riigikogus. Nelja erakonna koalitsioonis olnuks Res Publical koos Isamaaliiduga 35 parlamendisaadikut.
Res Publica esimees avaldas lootust, et kahe erakonna ühisavalduse taga ei olnud küsimus peaministrikandidaadist.
Rahvaliit ja Reformierakond avaldasid kolmapäevases avalduses kahetsust, et osa kandidatuure esitatakse avalikkusele etteruttavalt kui kokkulepituid. “Me ei pea seda korrektseks,” teatasid nad.
Parts möönis, et ühel tehnilisel paberil oli tema nimi kirjas võimaliku peaministrina. “Aga ma loodan, et see tehniline paber ei tekitanud probleemi,” ütles ta. Res Publica esimees meenutas, et peaministrikandidaadi nimetab president.
Rahvaliidu ja Reformierakonna avaldusest hoolimata suutsid delegatsioonid Partsi sõnul enam-vähem aktsepteerida koalitsioonilepingu poliitilise osa alusteksti.
Erakonnad moodustasid kuus töörühma, kes peavad ette valmistama koalitsioonilepingu mustandi 13 peatüki kohta. Järgmisel korral kogunevad delegatsioonid esmaspäeval.
“Siis hakkame peatükk peatüki haaval liikuma ja vaatame, kus on eriarvamused,” ütles Parts, kelle sõnul on kolme partei programmides palju ühisosa ja vähe erinevusi. “Nii tundub vähemalt meile.”