Keit Pentus-Rosimannus: taaskäivitamiskava on Eestile vajalik

Kuu tagasi EKRE poolt parlamendis tehtud algatus Eesti Euroopa Liidust väljaviimiseks ja kogu Euroopa Liidu jaoks olulise taaskäivitamiskava blokeerimiskatse on olnud küüniline kohalike valimiste kampaania algus. Eesti jaoks oleks eurovastaste katse läbiminek olnud majanduslikult kahjulik ja poliitiliselt lükanud meid Euroopa Liidu lõhkujate rolli. Ennustan aga, et nii nagu Eestisse 1,5 miljardit toova taaskäivitamiskava blokeerimiskatse, kukub kolinaga läbi ka EKRE algatus Eesti Euroopa Liidust väljaviimiseks. Esiteks seetõttu, et suurema osa eestlaste ajaloomälu ja ajalootunnetus ei ole sedavõrd nihestunud, vaid on täiesti adekvaatne, ja teiseks seetõttu, et Euroopa Liit on isegi selle vastastele majanduslikult väga kasulik.

Taaskäivitamiskava on Eestile vajalik ja toetamist väärt ajaloolise mastaabiga algatus ainuüksi kahel põhjusel.

Esiteks – meie majandus, töökohtade püsimine ja jõukuse kasv on läbi põimunud Euroopa Liidu majandusega. Kui Euroopa Liidul läheb tervikuna kehvasti, kui tervisekriisist kujuneb pikk ja vinduv majanduskriis, läheb kehvasti ka Eestil. Taaskäivitamiskava pakub Euroopa Liidu riikide majandustele kuni 750 miljardi euro suurust lisatuge. Taaskäivitamiskavata, selles sisalduva lisarahata on Euroopa Liidu liikmesriikide majandused ilma väga suurest reforme ja kriisist väljumist toetavast rahastamisallikast. Eesti huvides on, et seda ei juhtuks.

Teiseks toob taaskäivitamiskava Eestisse lisaraha 1,3–1,5 miljardit eurot. Selle hulgas on üle 200 miljoni euro otsest kriisiabi, millest suur osa on seotud koroonaviiruse testimise ja vaktsineerimise kulude katmisega, on ligi 200 miljonit eurot lisaraha Ida-Virumaale ettevõtluse toetamiseks ja töökohtade loomiseks, on üle 60 miljoni euro lisaraha maaelu arengu fondile, ja on kokku kuni miljard eurot sektoritesse, mida me oleme kriisis õppinud nägema kui võimalikku tulevikumudelit sarnastes oludes ellujäämiseks, näiteks digitaalsete teenuste arendusse.

2 MÕTET

Taaskäivitamiskavas sisalduva lisarahata on ELi liikmesriikide majandused ilma väga suurest reforme ja kriisist väljumist toetavast rahastamisallikast. Et EKRE oli just oli valitsuses ja sai raha panna sinna, kuhu soovis, teame, kuhu see iseenese tarkusest paigutatav raha läheks.

EKRE jutt, et rahal, mida me Euroopa Liidu taastekava kaudu saame, on pea igal eurol silt küljes, ei kannata kriitikat. Jah, see raha on mõeldud konkreetsest koroonakriisist taastumiseks ja sel on kindel siht ja eesmärk. Raha läheb sinna, kus kriisi mõju on olnud suurim, st suurel määral tervishoidu. Aga ka sektoritesse, mis uut kasvu toetavad: ettevõtlusesse, digitaliseerimisse, rohepöördesse.

Mis need «sildid» on, mille vastu EKRE sõdib? Sisuliselt proovis EKRE taaskäivitamiskava blokeerimiskatsega raha ära võtta Tallinna haiglalt, Hiiumaa haiglalt, Järvamaa haiglalt, Kuressaare haiglalt, turismi ja põllumajanduse täiendavalt toetamiselt, korterite ja katlamajade energiasäästlikumaks muutmiselt, kui nimetada ainult mõnda Euroopa – ehk siis meie enda poolt – «peale sunnitud» rahastuskohtadest.

«Euroopa sunnib» – see on üldse üks veidramaid argumente selles Euroopa lõhkumise alamprojektis. See on sama küps ja tõsiselt võetav kui väide, et pidin kodust ära jooksma, sest õhtune hammastepesu oli peale sunnitud.

Kas see on proua Merkeli ja härra Macroni pahatahtlikkus, mis sunnib meid tegudele, et Viru-Nigulas oleks puhtam õhk, Pärnu-Jaagupis kiirem internet või Kilingi-Nõmmel küttearved väiksemad? Ei, need asjad on olulised Eesti inimestele, sh ka EKRE valijatele.

Kogu selle raevuka võitluse juures ei ütle Euroopa Liidu vastaste juhtidega EKRE fraktsioon meile, kuhu ta ise selle raha siis paneks, kui seda ei tohiks panna tervishoiusektorisse või rohe- ja digipöördesse, et muuta Euroopa tulevikukindlamaks majanduskonkurentsis USA ja Hiina majandustega, kes liiguvad neis suundades penikoormasaabastega.

Kui EKRE poleks olnud just mitu pikka aastat valitsuses, võiks igasugu asju ette kujutada, et kuhu nemad siis raha panna sooviksid. Aga EKRE just oli valitsuses ja sai raha panna sinna, kuhu soovis. Seetõttu me teame, kuhu see iseenese tarkusest paigutatav raha läheks. See pandi näiteks õlitehasesse.

Need 125 miljonit ja rohkemgi võivad nüüd üldse kaotsi minna, sest õlitehase rajamise on keskkonna eest seisjad seisma pannud, ja see võib seisma jäädagi. Raha pandi ka Louis Freeh’ nimelisse tuuletallamisse, MESi ja EASi kaudu oma sõpradele ja Porto Francosse, ja seda loetelu võiks jätkata.

Me teame ka nende viimase paari pika aasta tulemustest, kuhu EKRE raha ei paneks: turismisektor võiks näppu imeda ja maasikakorjajad maasikavarsi.

Ka palja silmaga on näha, et me oleme võidus – maksame tulevikus tagasi vähem, kui täna saame.

Oleme kuulnud väiteid, nagu «aga milleks meile Euroopa Liidu raha, Euroopa Liidu poolt võetav laen ja taaskäivitamiskava! Eesti üksi, omapäi saaks palju parematel tingimustel laenu!». Selles mõttearenduses on väike, aga oluline konks. Nimelt see ei vasta tõele. Sama soodsatel tingimustel Eesti ise raha ei saaks. Ongi kogu lugu. Taasterahastust saame järgmise viie aasta jooksul kuni 1,5 miljardit eurot ja maksame alates 2026. aastast järgneva 32 aasta jooksul tagasi 1,088 miljardit eurot.

Riigikassa hinnang on, et kui Eesti riik emiteeriks ise 30-aastaseid võlakirju samas mahus, siis tuleks praeguste riigireitingute ja intresside juures 30-aastasele laenule maksta keskmiselt üks protsent intressi, st 15 miljonit aastas. Kui lunastaksime need võlakirjad näiteks 25 aasta pärast, oleks laenukulu Eesti riigile 375 miljonit eurot ehk tagasi tuleks ümardatult maksta mitte üks nagu praegu Euroopa Liidu poolt võetava laenu puhul, vaid 1,9 miljardit eurot. Selgelt rohkem kui taasterahastu osamakse puhul. Ka palja silmaga on näha, et me oleme võidus – maksame tulevikus tagasi vähem, kui täna saame.

Tervisekriis hakkab leevenema, majandusmõjud kestavad, kokkulepe kriisist väljumiseks tuge anda tehti kõikide Euroopa Liidu riikide osalusel juba eelmise aasta juulis, mida aga endiselt oodatakse, on reaalselt majandusse jõudev raha. EKRE katse sel nädalal olulist otsust torpedeerida kukkus parlamendis läbi. Nende katseid Eestit Euroopa Liidus auti mängida ja euroliitu lõhkuda näeme aga kindlasti veel.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt