Keit Pentus: Et see mets ei läheks metsa (Virumaa Teataja)

Neil, kes käisid paar aastat tagasi öölaulupeol, on 80 000 inimest lihtne ette kujutada. Just nii palju oli neid toona lauluväljakul. Sama palju on Eestis ka eraisikutest metsaomanikke.

Mets on üks meie olulisemaid loodus­varasid ning eestlaste identitee­di jaoks ülitähtis – seega pole ül­latav, et uuendatud man­daa­diga valitsus teeb teoks era­met­saoma­nikke puudutava tulumaksureformi.

Igal metsaomanikul on kohustus pärast metsa raiumist maa korrastada ja uus mets ase­me­le istutada. Riigikogus aruta­ta­va seadusemuudatuse järgi võib selleks tehtud kulud metsa müügiga saadud maksustata­vast tulust kolme aasta jooksul ma­ha arvata. See samm muudab metsa raiumisjärgse korda­tegemise omanike jaoks lihtsamaks ning innustab neid metsa ka õigel ajal majandama.

Võidab nii omanik kui loodus

Ühtegi loodust puudutavat ot­sust ei saa vastu võtta uisapäisa – mõjud on siin pika vinnaga ning puudutavad tihtipeale kogu ühiskonda. Seetõttu valmistati ka kõnealust reformi pikalt ette ning diskuteeriti kaua. Minu kindla veendumuse järgi viime ellu muudatuse, mis tuleb kasuks nii metsaomanikele kui ka keskkonnale.

Tihtipeale kalduvus nä­ha as­ju mustvalgena: otsused on kas looduse poolt ja ette­võt­lu­se vastu või siis vastupidi. Ome­ti on mõistliku kesktee leid­mi­ne võimalik ja lõpuks ainus jätkusuutlik viis otsuseid lan­ge­tada. Tegelikult soovivad ju nii looduskaitsjad kui ka vas­tu­tus­tundlikud metsaomanikud ja
-ettevõtjad sedasama, et Ees­tis oleks mitmekülgset, võim­sat ja hea tervisega metsa ka meie järeltulevate põlvede jaoks.
1930ndate lõpul oli metsa Eestis umbes 14 000 km2. Prae­gu katab mets umbes poole Ees­ti pindalast – umbes 22 000 km2. Iga Eesti elaniku kohta kas­vab meil metsa umbes 1,7 hektarit ehk iga elaniku kohta üks umbes 2,5 Vabaduse väljaku suurune metsatükk. Ligi kol­mandik sellest metsast on kaitsealune mets.

Kuidas tagada, et meil oleks met­saga asjad hästi ka tulevikus? Et meie mets ei läheks metsa. Eks ikka sama moodi nagu muudeski valdkondades – äärmustesse laskumata ning kõikide osaliste huve arvestades ning kohustusi jälgides. Ühelt poolt peab kaitset vajav mets olema häs­ti kaitstud. Eestis on praegu 9,5% metsast ran­ge kaitse all; oleme võtnud eesmärgiks, et see protsent võiks olla 10. Kaits­tava metsa osakaalu poolest oleme Euroopas esimeste seas. Teisalt ei saa jätta ülejäänud metsa majandamata, kuid seda tuleb teha säästvalt ja tulevi­kule mõeldes. Nagu keskkonna­kaitses laiemalt, tuleb ka metsa­de hoiul muu hulgas arvesse võt­ta elutsüklit. Nii ootamatu kui see mõnele tunduda võib, sisaldab tulevikku arvestav majandamine ka metsategu.
Sellist metsategu, mis ei seaks metsi ja nende liigirikkust ohtu. Lehtpuumetsade puhul on teadlased juba juhtinud tähelepanu, et kui metsa ei ma­jandata – vana ja küpset metsa uuele ruumi tegemiseks ei raiu­ta – läheb mets “hapuks”. Puu­liigist olenevalt jõuab varem või hiljem kätte aeg, kui algab puistu lagunemine.

Säästev metsamajandamine ei tähenda aga ainult seda, et metsa ei raiuta liiga vara või liiga hilja. Mets ei tohi metsate­ge­mise järgselt jääda välja nägema nagu tundmatute objekti­de rünnaku järgne ulmefilmi võt­tepaik.
Ära rikutud metsateed ja tühjaks jäänud langid tuleb omanikul korda teha. See on metsaomaniku ko­hustus. Tulumaksumuudatus just seda erametsaomaniku taastamise kohustust toetabki.

Kaitse ja kasu

Erametsaomanikke puudutav reform peaks turule too­ma enam era­metsa­dest pärit puitu, see omakorda annab oma pa­nuse majanduse kasvu ning toob juurde töö­kohti. Met­saga seo­tud valdkond annab prae­gu Eestis tööd umbes 31 000 inimesele – seda on sa­ma palju kui Põl­vas, Kuressaares ja selle aas­ta metsapea­linnas – Haapsa­lus – kokku elanikke. Metsasek­tori ekspordimaht hõl­mas eelmisel aastal 16% Eesti kogueks­pordist ja andis väliskaubanduse bilanssi 592 miljo­nit eurot tulu. Meie majanduse kiire taastumine pärast vahe­pealseid raskeid aegu on paljus­ki just puidukaubanduse teene.

Metsasektor on tähtis nii meie majandusele kui keskkon­nale. Mets vajab kaitset, kuid kui suhtume temassegi austavalt, annab meile ka palju vastu. Meie ülesanne on leida tasa­kaal ning tagada, et metsa mõlemad palged saaksid piisavalt tähelepanu.