Eelmisel nädalal parlamendis vastuvõetud uue jahiseaduse kandev mõte on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Praeguseni on jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse Uut jahiseadust on tehtud juba aastast 2008 ning selle koostamise juures on osalenud mõlemad vastandlike huvidega pooled – nii erametsaomanikke esindav Erametsa Liit kui Jahimeeste Selts.
Järgnevalt annan ülevaate olulisematest muutustest, mis uue jahiseaduse jõustumisega kaasnevad.
Stabiilsuse jahinduses tagab see, et tulevikus säilivad kõik jahipiirkonnad ning nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks. Samas tekib tulevikus võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuavad vähemalt 51% kinnistute omanikest (s.t. esindatud peab olema 51% kinnistutest, mitte omanikest) ja vähemalt 51% jahipiirkonna pindala omanikest. Selline lahendus annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa selles, kes tema maal jahti peab. Ühtlasi tagades, et otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt, mis tähendab, et väikemaaomanike huvidega arvestatakse.
Edaspidi ei pikendata 10 aastast kasutusõiguse luba automaatselt, selleks peab olema jahindusnõukogu heakskiit.
Uue jahiseaduse kandev mõte on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Luuakse alus, et jahiselts ja maaomanik sõlmiksid lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas eraomaniku maa peal jahti peetakse. Kokkuleppe üheks osaks peaks olema ka see, kuidas konkreetse maa peal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse.
Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sellelt, kellel on õigus omaniku maa peal jahti pidada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud.
Uus jahiseadus näeb pärast vastava muudatusettepaneku sisseviimist ette, et selliste kahjude kinni maksmiseks moodustavad jahiseltsid (või Jahimeeste Selts) spetsiaalse reservfondi. Reservfondi kaudu on jahimeestel endil võimalik reguleerida oma liikmetelt maksete kogumist ja eelkõige lepingutega katmata aladel erakorraliselt tekkivate kahjude eest tasumist.
Reservfondist tehtavatest erakorralistest kahjudega seotud väljamaksetest on võimalik üks kord aastas 30% ulatuses taotleda toetust KIKist. KIKist makstava toetuse laeks on eelmisel aastal jahimeeste poolt sinna makstud aastatasu suurus. See tähendab, et reservfondi makseid toetatakse kuni 30% reservfondist makstavast mahust, kuid mitte rohkem, kui jahimehed ise KIKi eelneva aasta jooksul sisse maksnud on. Jahimehe aastamaks saab tulevikus olema vahemikus 10-25 Eurot.
Jahiuluki tekitatud kahju hüvitatakse riigi poolt kui kahju tekib alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusse territooriumi piirist, kus Looduskaitseseaduse või kaitse-eeskirjaga on jahipidamine keelatud. Samuti on ulukite lisasöötmine on keelatud alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusse territooriumi piirist, kus Looduskaitse seaduse või kaitse-eeskirjaga on jahipidamine keelatud.
Uue jahiseaduse alusel lepitakse edaspidi mõlema huvitatud osapoole ja riigi osalusel kokku ka see, kui palju loomi kütitakse. Maakondades luuakse selleks jahindusnõukogud, mis koosnevad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajatest. Nõukogu kaudu toimub nii küttimismahtude kokkuleppimine kui ka jahipiirkondade piiride muutmine ja piirkonna kasutaja ehk jahiseltsi väljavahetamine
Karu, hunt, metssiga, põder, hirv, metskits ja ilves on loomad, mille küttimiseks peab olema moodustatud jahipiirkond. Metssea, põdra, hirve ja metskitse küttimismahud lepitakse kokku jahindusnõukogus, arvestades riigi poolt seire tulemusel antud soovitusi; karu, hundi ja ilvese küttimismahud määrab riik.
Ülejäänud loomadele (väikeulukitele) võivad oma maaomandi piires jahti korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud. Kui maaomanikel see huvi puudub, saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad. Kui maaomanik on ka jahimees, siis väikeulukile saab ta jahti pidada oma maal ise. Tänaseni selline võimalus paljudes piirkondades puudus.
Et veenduda jahimeeste oskuses relvaga ümber käia, säilib laskekatse nõue. See kehtib ka välismaalastele, kui nad ei ole sarnast katset välisriigis sooritanud.
Tulevikus on väikeulukite (rebane, kährik, mäger, kobras jne) küttimiseks lubatud kasutada ka vibu, mis eeldab aga nii jahimehe eksami kui ka vibuga laskekatse sooritamist.
Eestis on ligikaudu 4 miljonit hektarit jahimaad, sellest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb paarisaja tuhande eraomaniku vahel. Ei eraomanike ega riigi käest pole jahipiirkondade moodustamisel ja nende kasutusse andmisel seni nõusolekut küsitud. Jahipiirkondi on Eestis 330 ja jahimehi 15 620.
Lühidalt loomade arvukusest ja küttimismahtudest: põtru on Eestis 12 700, neid kütitakse aastas 4 200; punahirvi on 2 500, kütitakse 500; metssigu on 22 500, kütitakse 17 000; metskitsede arvukus on viimaste talvedega langenud ja neid kütitakse ka vähem, eelmisel aastal alla 5000. Rebaseid kütiti 10 000, kährikuid 12 000, kopraid 6500.