Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo kinnitas Eesti merenduspoliitika arutelul parlamendis, et esimene nii põhjalik merendust vaatlev dokument näitab ühte: Eesti riik soovib merendusega senisest tõsisemalt tegeleda.
Lillo kinnitusel on merendust vaatlev dokument sündinud põhjalike arutelude tulemusena ja seda on kõik isikud ja ettevõtted, kes merendusega seotud, pikalt oodanud. „Merendus puudutab terve rea ministeeriumide haldusala. Kõigi nende ministeeriumide seosed on merenduspoliitika arengukavas välja toodud ja lahti kirjutatud,“ selgitas Riigikogu liige.
Kalev Lillo juhtis oma ettekandes tähelepanu asjaolule, et Eesti merepiir (769km) on pikem kui maismaapiir (682km) ja täna annab meri Eestis otseselt tööd rohkem kui 21 000 inimesele, kaudselt on töö ja kasu saajaid palju enam.
Tulevikueesmärkidest nimetas parlamendisaadik oma ettekandes kalandust, keskkonnakaitset, jäämurdja ehitamist, merehariduse edendamist, jahisadamate võrgustiku arendamist ja laevade toomist Eesti lipu alla. Merenduse toetusskeemid on Eestis juba täna olemas. Näiteks kompenseeritakse ettevõtjatele Eesti lipu all sõitvate laevade laevapere liikmete palga sotsiaalmaksust 80%.
Ühe võimalusena on parlamendis täna arutelul olnud arengukavas soov, et merenduspoliitika elluviimist võiks tulevikus koordineerida ministeeriumideülene valitsuskomisjon, näiteks keskkonna- või majandusministri juhtimisel.